põhjus. Inimeste valikuid suunab nende alateadvus, meie ei aima aga ise ,et meisse on programeeritud selline "diktaator" ja meil tekib vabaduse illusioon. Meie alateadvus on see, kes nt valib meile sõbrad , paneb paika kelleks me kunagi saame, millise elukaaslase me valmine jne. Jäika determinsmi pooldas ka filosoof S. Freud. Kui aga pooldada jäika determinismi siis kaoks moraalimõte. Nt kurjategija teod oleksid siis paratamatud ja ette ära määratud, kuid mille eest siis kurjategijaid karsitada, kui ta ongi "programeeritud" kuritegusid tegema. Kindlasti sobiks ka siia nn Buridani eesli näide- jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe täpselt samasuguse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suudaks valida, kummast heinakuhjast süüa. Selline olukord oleks aga täiesti absurdne. Indetreminism on seisukoht, mille järgi alati ei pea mingil tahtmisel või teol olema kindlaid tingimusi ja sellisel juhul pole ka võimalik taolisi tegusid või tahtmisi ette näha.
Ta ei taha marki täis teha ja tunnistada. Saint-Clair kuuleb Mathilde kohta klatsi ja selle asemel , et Mathildiga räägida, kutsub ta duellile selle mehe, kes rääkis. Duellile minnes saab ta teada, et see kõik oli üks lollus ja vale ja klats. Aga kui olid juba duelli kokku leppinud pidi minema võitlema. Ta saab surma mõttetult. Merimee lasi sellel toimuda selle pärast, et ta leidis, et armastust ei tohi labaseks muuta. Novell ,,Ille'i Veenus" Peategelane Alfons. Saab ka karsitada armastuse labastamise pärast. Ta abiellub noore naisega. Ta ei vääri naist. Pulmaööl müstiliselt Veenuse pronkskuju tapab ta pulmaööl. Merimee nim oma ajastut kulunud müntide ajastuks. Samas ei saa öelda, et ta inimest põlgaks. Ta näitab, et ka kõige hullemal inimesel võib olla ilusaid pooli / hetki. Nüüd hakkab merimeed huvitama metslase teema. Neljakümnendate aastate novellid: ,,Colomba" Peategelaseks ilus Columba. Ta on korsiklanna. Korsiklastel oli tavaline
o Igapäevaseid probleeme lahedasid rüütelkonna pealikud. KOHTUVÕIM o Rootsi valitsusajal loodud kohtuvõim jäi püsima 19saj lõpuni. o Avaliku korra tagamiseks Eestimaal seati ametisse mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. o Nende ülesandeks oli: hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusi ja karsitada. o Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaa meeskohtud. Liivimaal maakohtud. o Nad arutasid talupoegade ja teiste mitte aadlike süüasju. o Raskemaid kuritegusid ning aadlike kohtuasjad lahedati kubermangu tasandil Eestimaa Ülemkohtus (Tallinnas) ja Liivimaa õuekohtus (Tartus). o Kohtute otsust võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna oli viimane. ROOTSI VÕIM JA BALTI AADEL
annaabi.ee 
