karpkala Eesti tiikides sobivaks kasvatus objektiks suur kasvukiirus, kohanemisvõime 4 veetemperatuuri, hapniku- ja teiste keskkonnatingimustega, eriti vähenõudlikus vee koostise ja kvaliteedi suhtes. Kus kasvatatakse maailmas ja Eestis. Karpkala kasvatus Eestis tuleb tunnistada, et seda ei harrastata eriti, põhjuse üle, miks see nii on, pole vaja pikalt arutleda - karbi levikut ja juurdekasvu piiravad kliimavöötmest tingitud lühike suvi ning jahedavõitu veed. Kuid Eesti suuremad karpkalakasvandusi on 5 ( Ilmatsalu, Haaslava, Härjanurme, Vagula ja Kuldre ), kuid on ka palju hobikalakasvatajad, isegi kuni 500, kes peavad karpkala väikestes tiikides oma lõbuks ning nende tegevus ei kajastu statistikas. Toidukalana kasvatatakse teda enamikus Ida-Aasia ning Kesk- ja Ida- Euroopa riikides. Mõnes piirkonnas, näiteks Suurbritannias ja Põhjamaades, hinnatakse karpkala vaid harrastuspüügi objektina. Põhja-Ameerikas ja Austraalias aga suhtutakse
karpkala ja amuuri sasaani hübriidist aretatud jahedasse kliimasse sobivat karpkalatõugu. Selle tõu kasulike omaduste (kiire kasv esimesel eluaastal, kõrge elulisus ja talvekindlus) tõttu ristati siin ropsa karpkalu kohalike tõugude karpkaladega. 1977. ja 1995. a toodi Eestisse saksa peegelkarpkala. Väheste soomuste, kõrge keha ja hea kasvu tõttu on teda kasvatatud Eestis nii puhaskultuurina kui ka erinevates ristandkombinatsioonides teiste vormidega. Eestis on suuremaid karpkalakasvandusi 5, väiksemaid, nn hobikalakasvatajaid, kes peavad karpkala oma lõbuks väikestes tiikides, võib olla isegi kuni 500. Eesti Statistikaameti andmeil on kutseliste kasvanduste aastane karpkalatoodang ligikaudu 70 tonni. Kogutoodang, arvestades ka väikekalakasvatajate kasvatatud kala, võiks ulatuda 80200 tonni piiresse. Soomuskatte varieeruvus hajuspeegelkarpkalal (ssnn) Soomuskatte pärilikkus: 1. Soomus x soomus: 100% soomus; 75% soomus + 25% hajuspeegel 2
sobivat karpkalatõugu. Selle tõu kasulike omaduste (kiire kasv esimesel eluaastal, kõrge elulisus ja talvekindlus) tõttu ristati siin ropša karpkalu kohalike tõugude karpkaladega. 1977. ja 1995. a toodi Eestisse saksa peegelkarpkala. Väheste soomuste, kõrge keha ja hea kasvu tõttu on teda kasvatatud Eestis nii puhaskultuurina kui ka erinevates ristandkombinatsioonides teiste vormidega. 33 EESTI Eestis on suuremaid karpkalakasvandusi 5, väiksemaid, nn hobikalakasvatajaid, kes peavad karpkala oma lõbuks väikestes tiikides, võib olla isegi kuni 500. Eesti Statistikaameti andmeil on kutseliste kasvanduste aastane karpkalatoodang ligikaudu 70 tonni. Kogutoodang, arvestades ka väikekalakasvatajate kasvatatud kala, võiks ulatuda 80–200 tonni piiresse. 34 Eesti karpkalakasvandused 2009 Härjanurme
annaabi.ee 
