aladel. Pruunvetikad kinnituvad risoidide abil kas põhjakividele või epifüüdidena teistele taimedele. Pruunvetikad on enamasti pruuni värvi. See oluneb pigmentide omavahelistest kombinatsioonidest. Tallus on neil alati hulkrakne ja väga mitmesuguse kujuga. Alamatel vormidel koosneb tallus hargnenud niititest. Rakukestest koosnevad tselluloosist, kuid võivad sisaldada ka pektiinaineid. Pruunvetikad sisaldavad klorofülli, kollaseid ja pruune ksantofülle ja karotiine, kusjuures eriti iseloomulik on Enamik liike paljuneb vegatiivselt talluse jagunemise teel, pruun pigment fükoosantiin.sugutult rändosadena ja suguliselt vastavate sigimisorganite moodustamise teel. Munarakud arenevad oogoonides, spermatosoidid anteriidides. Kõrgemad vormid sigivad ainult suguliselt. Läänemeres sageli esinevad pruunvetikaks on Sphacelaria arctica. See paari sentimeetri kõrgune mustjaspruun hargnev põõsake on kohastunud elule nõrgas
Okaspuude harunemine on monopodiaalne, võra on enamasti koonusjas või laikoonusjas, ekstreemsetes kasvuoludes ka ebakorrapärane, madal kuni roomav. Okaspuid kasvab põhjapoolkeral arvukalt 50-70 kraadi põhjalaiuse vahel, moodustades okasmetsade e. taiga vööndi, milline on maismaa taimestikuvöönditest suurim. Okaspuud on tähtsal kohal majanduses, neist valmistatakse saematerjali, puitplaate, spooni, tselluloosi, sütt, tõrva, vaiku, õli, vitamiine, karotiine ja muid saadusi, ning puitu kasutatakse ka loomulikult kütteks. Laialdaselt kasutatakse okaspuid ja eriti nende sorte haljastuses, luiteliivade kinnistamisel, erosioonimetsadena, ravimtoimeliste metsadena jpt. eesmärkidel. Sugukond Pinaceae Männilised Männiliste sugukonda kuulub kokku 10 perekonda ja veidi üle 250 liigi, mis on levinud peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Sugukonda kuuluvad © Ivar Sibul 2007 2012.
rasvu 32,6% ja mineraalaineid 1,1%. Kanamunade rebu värvuse intensiivsus ei sõltu erinevalt üldlevinud arvamusest mitte selle A-vitamiini sisaldusest, vaid teatud värvainete olemasolust rebus. Sellisteks värvaineteks on karotinoidid ksantofüllid ja karotiinid. Kanade munarebus olev pigment sisaldab tavaliselt 70% luteiini, 20% zeaksantiini ja 10% krüptoksantiini. 1 g kanamuna rebu sisaldab ligikaudu 1,9 mkg karotiine ja 21 mkg ksantofülle. Krüptoksantiin on seejuures ainuke ksantofüll, mis toimib A-vitamiini provitamiinina. Söötadest on ksantofüllide allikana tuntud kollane mais, maisi gluteenjahu, lutsernheinajahu, päevalilleõli, punane pipar. Kanade piiratud söötmisel ladestuvad ksantofüllid ainult munarebusse, mistõttu kanade nahk muutub pigmendivaeseks. Munavalges on kuivainet 12,1%, sellest proteiini 10,6%, rasvu 0,03%,
annaabi.ee 
