ja meremeestega seotud lugusid ,,Meremehe Jutustus ,,Ristitütar" (1891) peegeldab autori mõrsja" ees" .Naise osa käsitlevast artiklisarjast erihuvi reformatsiooniliikumise vastu, kuid jääb lähtuvalt arendas ta välja oma naiseideaali kunstiteosena kesiseks. Suuremat huvi väärib Jüri ,,Kasuõde".E. Aspe peateoseks on mõneti öö ülestõusu käsitlev ,,Karolus" (1892). Keerulise vanemate mälestustele toetuv ,,Ennosaare Ain". saatuslooga eestlasest feodaal Karolus pole Ajalooline jutustus 1880. aastate proosa kõige unustanud oma päritolu. Eestlaste iseloomulikumaks ilminguks oli vabadusvõitluses loodab Karolus välisabile, käib rahvusromantiline ajalooline jutustus. Nii seda ka ise Soomest hankimas. Tallinna all
Samuti propageeris ta 1870. aastatel koos Jaan Jungiga termini 'ajalugu' kasutuselevõttu. 1920. aastal andis ta välja ka uurimuse "Taani hindamisraamatu" kohta. Ta oli rahvaluule suurkogumise organiseerija. Kogus rahvaluulet, eriti rahvajutte ja mõistatusi. Publitseeris mitmeid populaarseid rahvaraamatuid. Esimesed ajaloolised romaanid: Bornhöhe: "Tasuja", "Villu võitlused", "Vürst Gabriel". Jaak Järv: "Vallimäe neitsi", "Ristitütar", "Karolus". 16 Andres Saal: "Aita“ „Leili“ „Vambola“ „Hilda". VIII Eesti ajalookirjutus 19.saj lõpul-20 saj algul Senine rahvusromantiline suund, millele pandi aluse Jakobson ja Hurt, hakkas 19.sajandi lõpust diferentseeruma, jäädes siiski veel asjaarmastajalikule tasemele: 1) Kultuuri ja kirikulooline suund Jaan Jung oli eesti koolmeister, helilooja ja harrastusajaloolane
Juttudes arendag hoogsat seikluslikku tegevust, loob kireva ja põneva süzee, põimib osavalt tegevusliine, tegelased põhijoontes üksnes vooruslikud või pahelised, elavad kirjaniku soovidele allutatult, nende psühholoogiline motiveeritus on nõrk. Menukamad ja kaalukamad teosed: "Vambola" (1889), "Aita" (1891), "Leili" (1893), milles käsitletakse eestlaste muistset vabadusvõitlust. Ajaloolise jutustuse zanris olgu Bornhöhe ja Saali teoste kõrval veel mainitud J.Järve "Karolus" ja A.Kitzbergi "Maimu". Eesti ajalugu kujutava proosa uus tulemine toimus 20. sajandi alul J. Mändmetsa juttude, eriti aga Vilde ajaloolise triloogiaga. 24. Rahvusromantilise proosa muid võimalusi ning realismi esimesi märke (J. Pärn, L. Suburg, E. Aspe, M. Põdder jt). Rahvusliku liikumise ajastul suurenes oluliselt jutukirjanduse üldmaht, avardus ainevaldkond ja temaatika. Algupäraseid jutte ilmus vähe, avaldati tõlkeid, enamasti tõlkemugandusi või alusteoste
annaabi.ee 
