pealiskaudne, mida siiani avaldatud eesti luulekirjanduses on raske leida. Lisaks kommenteeris ta, et Alverist võib saada noorema põlvkonna esinduslikeim naisluuletaja. Uuesti avaldas ta selle poeemi 1966.aastal valikkogus ,,Tähetund". Betti oli oma luuletust päris palju kärpinud. Ajakirjas ,,Looming" avaldas Betti Alver 1932. aastal lühipoeemi ,,Kapten Oleander", 1933. aastal ,,Ulla", 1935.aastal ,,Vahanukk". Viimases esineb väga hästi Alverile iseloomulik karnevaliseeritud-groteskne tegelikkusekujutus. 1937. aastal valminud ,,Pähklikoor" erineb Alveri senisest loomingust. Selle esimene ja viimane peatükk on legendilaadsed ja kujutavad minekut maisest sunni ja paratamatuse maailmast vabasse kõrgusesse. 1939.aastal alustas Betti ,,Mõrane peegel" kirjutamisega. See aga jäi pooleli. Esimesed katked avaldati ,,Loomingus" 1940.aastal. Stroofid olid aga halvasti sassi aetud, mis autorit väga häiris
Autori suhtumine Barbaarasse on kakspidine. Paljuski solidariseerub ta temaga, ent samas naerab kirjanik ka oma tegelast selle nõrkuste ja järeleandmiste pärast. Uuesti avaldus Betti Alveri poeemi ,,Lugu valgest varesest" 1966. aasta valikkogus ,,Tähetund". Algsest 1561 värsist jäi järele 897. 1933. aastal avaldas Betti Alver ,,Loomingu" 2. numbris 25 kümnevärsilisest stroofist koosneva poeemi ,,Ulla". Betti Alveri varasemale poeemiloomingule iseloomulik karnevaliseeritud tegelikkusekujutus ilmneb eriti ehedelt 1935. aasta ,,Loomingu" 3. numbris avaldatud poeemis ,,Vahanukk". Vaimuka pilke objektideks on siin peategelnae, kummaliselt vastuoluline Peeter Piparpuu. ... Vastu lauda nii et raksus Piparpuu lõi hirmsas vihas, ning ta keres, pisut paksus, nõudis võitlust iga lihas.
ja miksib stiile ka raamatutes ,,Eesti näkiliste välimääraja" (1983) ja ,,Eesti luupainaja aabits" (1993), kus kergemeelne sisu on pakitud (pseudo)teadusliku uurimuse väljapeetud vormi. ,,Tulnuk" on kirjutatud võimalikkust manifesteerivas tingivas kõneviisis. Sellega kriipsutab Vetemaa alla loo väljamõelduse ja aktiviseerib allegoorilise lugemisviisi. ,,Tulnukat" saab lugeda antiutoopiana Orwelli ja Huxley' laadis või kui kosmaarset muinasjuttu täiskasvanuile. Karnevaliseeritud tekstimaailmas viited keskajale pole juhuslikud tegutseb salapärane nooruk, kelle ülimaks ideaaliks on absoluutne harmoonia. Ent just sel põhjusel saab temast totalitaarse riigi andunud teener. Sokeerivas lõpplahenduses näeme Jeesusega kõrvutatud malbet heategijat lapsepiinaja rollis. Ohud, mida kätkeb idee või iidoli fanaatiline teenimine, on üks Vetemaa põhiteemasid. 1960ndate lühiromaanides uurib Vetemaa muutuvalt distantsilt tegude ja nende tõukejõudude
annaabi.ee 
