☼ kas ta üldse muutub või on ajatu kategooria Mihhail Bahtin (1895-1975) ☼ alusepanija rahvakultuuri uurimustele ☼ läks NSVL režiimiga vastuollu (ei lubatud töötada suurtes linnades) ☼ 1969. aastal sõitis Moskva ☼ “Dostojevski loomingu probleemid” ☼“Francois Rabelais’ looming..”– tekkis huvi rahvakultuuri vastu, ilmus heal ajal: katse uurida keskaja ja renessansi kultuuri ☼ keskajakultuuri taustal saab mõista FR loomingut ☼ keskaja rahvakultuur - karnevalikultuuri (karneval - enne paastu, suur pidu) mitte kriitika, vaid karnevali kultuurist kriitika: ☼ must ja valge vastandus ☼ kas Rabelais on rahvakultuuri esindaja? - Bahtin muutis Rabelais’i rahvakultuuri esindajaks ☼ kasutas rohkem ilukirjandustekste kui rahvakultuuri allikaid ☼ karneval - lihtsustatud mudel, liialdas karnevali tähtsusega Aron Gurevitš (1924-2006) ☼ keskaja uurija ☼ “Keskaja rahvakultuuri probleeme” – otsis rahvakeelseid tekste
Ja pärast kaubasellide joomaaja lõppu ajasid nad paastuajal suure, kõrge, hulga roosidega ehitud kuuse turul püsti ja läksid vastu õhtut üsna hilja sinna karja naiste ja piigadega, laulsid ja tantsisid seal esmalt ja süütasid seepeale puu, mis pimedas vägevasti lõõmas. Siis võtsid sellid teineteisel käest kinni ja hüplesid ja tantsisid paariviisi ümber puu ja tule." Väljakukuuse eeskujuks ongi käsitööliste gildide poolt ehitud jõulu- ja vastlapuud, mis kuulusid ühtlasi karnevalikultuuri juurde. Kui laialt säärased puud levisid, on raske öelda. Tava ei kuulunud ilmselt kokku puritaanlike vaadetega ja taandus, et saksa kultuuri mõjul uuesti levida. Suurte linnakuuskede püstitamine algas 20. sajandi alguses ja näiteks Ameerikas süüdati suur nn rahvuslik jõulupuu alles 1923. aastal Valge Maja ees, ehkki esimesest kümnendist oli puu püstitamine tasahaaval levinud suuremates linnades, nagu New York ja Los Angeles. Juba 19
,,Rabelais ja tema maailm" (v.k. 1941) on avaldanud märkimisväärset mõju nii teistele kultuuriajaloolastele, ent eeskätt mitmetele 20. sajandi kultuuriteooriatele. Huvitav on sealjuures see, et kultuurifilosoofina oli Bahtini allikaks v uurimismaterjaliks kirjandusteos F. Rabelais romaan ,,Gargantua ja Pantragruel", mida ta käsitab kui renessannssikultuuri dokumenti. Ajalooline reaalsus rekonstrueeritakse ühe teksti kaudu (vrdl annalistide KK Prantsusmaal). Karnevalikultuuri mõiste seotud groteski, ümberpööramise, vabastava naeru, väljakukõnega. Oluline ka Bahtini eristus rahvakultuuri ja ametliku e kõrgkultuuri vahel, ehkki selle üle on hilisemad uurijad polemiseerinud. Juri Lotmani tööd vene aadlike argikäitumise poeetikast 18, 19. sajandil asetuvad samuti kultuuriajaloo traditsiooni. Tegu on siis Peeter I aegse Venemaaga ja vene aadli uute kommete õppimisega. Teatud kultuurilise käitumise reeglite õppimine oli siin eriti eksplitsiitne.
annaabi.ee 
