Punast kannavad hiina ja india pruudid õnne ja viljakuse märgina. Punased vääriskivid Punast vääriskivi rubiini (Al2O3) seostatakse Indias kuninglikkuse, võimu, auväärsuse ning teotahtega. Seal peetakse rubiini kalliskivide kuningaks. Birmas oli aga levinud uskumus, et rubiin (eriti, kui see on opereeritud inimese külge) muutub osaks inimkehast ja muudab inimese haavamatuks. Punaseid kive on peetud uskumuste kohaselt vereringet stimuleerivaks. Karneooli on läänemaailmas peetud enesekindluse, julguse ja tervise tagajaks, idas aga arvati, et karneool kaitseb teiste inimeste kadeduse eest. Punase mõju inimpsühholoogiale Punast värvi ruumis kipub inimene ajataju kaotama. Sellel põhjusel kasutatakse punast värvi tihti kasiinodes. Teadlased on ka kindlaks teinud, et võitlusspordialadel nagu poks, maadlus, taekwondo on punast värvi univormi kandjatel eelis, kuna kohtunikud annavad neile rohkem punkte. Tartu Waldorfgümnaasium
Tähtis koht oli mesindusel. Papüürus Kuigi kohapeal kasutati näiteks palme, oli suur puudus puidust, mida toodi sisse Liibanonist. Papüürus-lõikheina saadi Niiluse deltast ning seda kasutati mitmel otstarbel. Eriti tähtis oli avastus, et selle säsist saadavat papüürust saab kasutada kirjutusmaterjalina. See võimaldas välja kujundada keeruka riigiaparaadi ja halduse. Maavarad Egiptuses ei olnud palju maavarasid, kuid idapoolsel kõrbealal leidus karneooli, granaati, jaspist, mäekristalli, amasoniiti, kulda ja hõbedat. Siinai poolsaarel ja idakõrbes leidus rikkalikult vaske, kuid pronks võeti kasutusele alles Uue riigi ajal. Söögisoodat, keedusoola ja pesusoodat kasutati mitmel tööstuslikul otstarbe. Kvartsist valmistati klaasi. Palju leidus lubjakivi ja liivakivi, millest rajati monumentaalehitisi. Samuti leidus graniiti, basalti, dioriiti, doleriiti, alabastrit, serpentiini ja talki, mida kasutati mitmel otstarbel
15 teised püsisid jalas juba saapaninast algava ristirästise rihmpõimingu abil. Naised kandsid pikemana näimiseks paksu korktallaga jalatseid. Ehted: Kreeklased nagu tesiedki rahvad näitasid ehete kandmisega oma jõukust. Leitud on kõrvarõngaid, käevõrusid, kaelakeesid, sõrmuseid ja rinnanõelu, mille valmistamisel tarvitati lisaks metallile ka poolvääriskive: kaltsedoni, karneooli, ametüsti, roosat, rohelist ja halli kvartsi, mäekristalli, lasuriiti, türkiisi, granaati ja kristalset kaltsiiti. Väärismetallist tehti Kreekas niihästi ehteid kui söögisriistu ja nipsasjakesi. Kulda oli väga vähe, kuna seda kaevandati ääremaadel, Makedoonias ja Traakias ning mõnedel Egeuse mere saartel, kõikjal väga väikestes kogustes. Ehteid toodi siis idamaadest ja hiljem püüti neid juba jäljendada. Lapsed kandsid amuletti väikest ehet mis pidi kurja
15 teised püsisid jalas juba saapaninast algava ristirästise rihmpõimingu abil. Naised kandsid pikemana näimiseks paksu korktallaga jalatseid. Ehted: Kreeklased nagu tesiedki rahvad näitasid ehete kandmisega oma jõukust. Leitud on kõrvarõngaid, käevõrusid, kaelakeesid, sõrmuseid ja rinnanõelu, mille valmistamisel tarvitati lisaks metallile ka poolvääriskive: kaltsedoni, karneooli, ametüsti, roosat, rohelist ja halli kvartsi, mäekristalli, lasuriiti, türkiisi, granaati ja kristalset kaltsiiti. Väärismetallist tehti Kreekas niihästi ehteid kui söögisriistu ja nipsasjakesi. Kulda oli väga vähe, kuna seda kaevandati ääremaadel, Makedoonias ja Traakias ning mõnedel Egeuse mere saartel, kõikjal väga väikestes kogustes. Ehteid toodi siis idamaadest ja hiljem püüti neid juba jäljendada. Lapsed kandsid amuletti väikest ehet mis pidi kurja
annaabi.ee 
