Euro negatiivsed küljed: · Rahapoliitika üleminekul majandus- ja rahaliidu kätte kasvab majanduslikult suuremate riikide mõjuvõim. · Pangad kaotavad rahaülekannete tasu ja intresside alanemise tõttu ka suure osa intressitulust. · Hoiused võivad koonduda ühte riiki. · Väheneb võimalus opereerida rahapoliitikaga sisemajanduse toeks. · Ilmneb risk kaubandusdefitsiidi kontrolli all hoidmiseks. · Kontroll eelarve koostamise üle karmistub. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. [WWW] URLhttp://ec.europa.eu/economy_finance/netstartsearch/euro/kids/money_et.html (26.10.2009) 2. Hagelberg, R. 2002. Raha meie elus. Eesti Pank 3. Hanni, R. Eesti raha ja pangandus - [WWW] URLhttp://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_raha.html (26.10.2009) 4. Leimus, I., Erelt, P., Laar, M., Sakk, I. 2006. Eestlaste raha läbi aegade. Tallinn. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS. 5. Maasik, M
......................9 KOKKUVÕTE............................................................................10 2 SISSEJUHATUS Inimesed toodavad ja kasutavad iga päev materiaalseid väärtusi. Kaubatootjad töötavad suureneva konkurentsi tingimustes kiiresti muutuvatel turgudel. Tarbijad nõuavad üha rohkem kvaliteetseid tooteid, mis võtaksid arvesse nende erinõudeid ning oleksid spetsiaalsete omadustega. Rahvusvaheline konkurents karmistub ja sunnib ettevõtteid vähendama tootmiskulusid ja suurendama tööviljakust. Nii luuakse ettevõttes toote kvaliteedi tagamiseks ja rahaliste piirangutega arvestamiseks funktsioone, mis toetavad ressursside hankimist, tootmist ja toodete müümist. Üks võtmefunktsioon on enamasti tootmine ning sinna mõistesse kuulub ka teenuse osutamine. Tootmiskorraldust vaadeldakse protsessina, mis ülesandeks on piiritletud süsteemis
3 7. Stagnatsioon: aastad 1970-1987 eesti kirjanduses Kunstist sai eestluse viimane tunglahoidja 1968. aastal katkesta Nõukogude Liit demokraatia arengu Tsehhoslovakkias, sellega lõppes ka sulaaeg Eestis. Sellele järgnenud perioodi nimetatakse stagnatsiooniks e seisaku ja taand/arengu ajaks. Piiratakse poliitilisi vabadusi, karmistub tsensuur, tõlgitakse vähem ja rangemalt. Ühiskonnas levivad pessimism, minnalaskmismeeleolu ja väljapääsmatuse tunne. Eesti rahvuslik kultuur tõmbub kaitseasendisse, sest 70ndate lõpus algab uus venestamislaine.See nägi ette vene keele õpetamise juba lasteaias, segakoolide loomise, vene kultuuri laiendamise ja igal aastal kümnete tuhandete võõrtööliste Eestisse asustamise. Pinged ühiskonnas vallanduvad 1980. aasta sündmustes. Sügisel puhkevad noorterahutused seoses