· Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid selle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus · Nulla poena sine lege põhimõttest tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel keelab analoogia kasutamise kõigi teo karistatavust määravate tunnuste puhul, samuti karistuse ja muude karistusõiguslike mõjutusvahendite karmistamisel (nullum crimen sine lege stricta). · Seega juhtudel, kui kohus süüteoasja arutamise tulemina sedastab lünga karistusõiguses, peab ta kohtualuse õigeks mõistma. · Nulla poena sine lege põhimõtte esemelise kaitseala viimane ja ehk olulisim element on raskendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu keeld: uut raskendavat karistusseaduse sätet ei kohaldata teo suhtes, mille toimepanemise ajal raskendav säte veel ei kehtinud. ·
naaksu tömmata, sest tuli ju ometigi tööjöudu juurde uuele möisnikule. Samuti ka pagemine provintsist väljapoole. Ntks Soome. Seda aga üritati ära kaotada, karistusi karmistati jne. Hakati ähvardama karistusega ka pagejate varjajaid. Aja jooksul suurendati ka pastorite vastutust oma koguduse liikmeid paigal hoida. Ka talupoegadel oli kohustus vöörad talupojad kinni pidada, mõisa viia ja seal sisi identifitseeriti ta. Nende seaduste karmistamisel oli ka tulemus, neid hakati aja jooksul järjest rohkem kätte saama. Üks selle pöhjus oli ka muidugi pagejate arvu suurenemine. Talurahva abiellumise õigus- selleks et talurahavst laulatada, pidi pastor saama mõisniku loa. Mõisnik ei tohitund seda keelata, aga ikka tegid seda vahel, ntks kui oli tegu teise mõisa pärisorjaga ( et tööjöud ei lahkuks oma möisast) Liivimaal toimusid arengud, mille ühine pealkiri oleks 1765 aasta positiivsed määrused:
tunnistatud süüteoks kirjaliku, määratletud ja enne teo toimepanemist jõustunud seadusega). Põhimõte sisaldub ka EÕIK art 7 lg-s 1 ning kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti art 15 lg-s 1. Põhimõttest tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel keelab analoogia kasutamise kõigi teo karistatavust määravate tunnuste puhul, samuti karistuse ja muude karistusõiguslike mõjutusvahendite karmistamisel. Seega juhtudel, mil kohus süüteoasja arutamise tulemina sedastab lünga karistusõiguses, peab ta kohtualuse õigeks mõistma. Samal ajal ei välista põhimõttest tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel kohtualuse olukorda kergendava analoogia (s.o analoogia in bonem partem) kohaldamist. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt PS 12 sätestatud
annaabi.ee 
