Freiburg-im-Breisgaus Põhja Saksamaa sakraalehitiste ilmet kujundas suuresti telliskivi kasutamine. Eriti iseloomulikuks sai telliskiviarhitektuur hansalinnades ning samuti Saksa ordule kuulunud aladel. Elumajade tarindusele olid omased kõik keskaja ehituskunstile tüüpilised jooned: kitsas fassaad, massiivsed kiviseinad, mida kroonis kõrge ja järsk viilkatus. Üha suuremat levikut hakkas aga saavutama karkassehitus (vahvärk), kus puidust seinakonstruktsiooni kandev palksõrestik täideti telliste või saviga, sõrestik ise jäi nähtavale ning moodustas tumedaks värvituna ilmeka kontrasti seinte heledama pinnaga. Elamu ehitati sageli tänava kohale eenduvate ülemiste korrustega. 14.-15.sajandil kasutati elamuehituses fassaadidel tihti ka azuurset astmikviilu. Gooti stiil ei jätnud puudutamata ka Itaaliat, kuid sealsetele ehitajatele jäi ta siiski üsna võõraks
Freiburg-im-Breisgaus Põhja Saksamaa sakraalehitiste ilmet kujundas suuresti telliskivi kasutamine. Eriti iseloomulikuks sai telliskiviarhitektuur hansalinnades ning samuti Saksa ordule kuulunud aladel. Elumajade tarindusele olid omased kõik keskaja ehituskunstile tüüpilised jooned: kitsas fassaad, massiivsed kiviseinad, mida kroonis kõrge ja järsk viilkatus. Üha suuremat levikut hakkas aga saavutama karkassehitus (vahvärk), kus puidust seinakonstruktsiooni kandev palksõrestik täideti telliste või saviga, sõrestik ise jäi nähtavale ning moodustas tumedaks värvituna ilmeka kontrasti seinte heledama pinnaga. Elamu ehitati sageli tänava kohale eenduvate ülemiste korrustega. 14.-15.sajandil kasutati elamuehituses fassaadidel tihti ka azuurset astmikviilu. Gooti stiil ei jätnud puudutamata ka Itaaliat, kuid sealsetele ehitajatele jäi ta siiski üsna võõraks
Lossi juurde kuuluva pühakojana ehitati kirik kahekorruseline, sest kuningas ja tema lähikondlased läksid paleest spetsiaalselt selleks ehitatud teed mööda otse kabeli pearuumi teisel korrusel. Viimane ongi ehitusmeister Pierre de Montreul´I suursaavutus, sest tavapärase seintega piiratud ruumi asemel kerkib taevasse vitraazakendest sünnitatud valgusruum, mida toestab vaid haprana mõjuv õhuline sõrestik. Kuna Saint Chapeele´is on karkassehitus viidud viimase piirini, tuli leida mooduseid, kuidas tugipiilarite massi tõsta, et ehitis püsiks. Suhteliselt kitsa pinnaga seinu toestavad piilarid ulatuvad kaugele välja ning lõpevad kõrgete, tublisti üle võlvide tõusvate fiaalidega, mis piilarite kogumassi suurendades samal ajal kirikule veelgi enam õhulisust lisavad. Vertikaalsust rõhutab nii katuse kõrge haritorn kui ka üle kogu fassaadi ulatuv roosaken. Kabeli suhteliselt madal
annaabi.ee 
