tiheduse järgi jäikus soojajuhtivuse järgi tulekindluse järgi 3. Piirete auru- ja tuulepidavus Tuulepidavus Tuuletõke. Piiretelt nõutakse õhupidavust. Et vältida välispiirdekonstruktsioonide läbipuhumist, on vajalik soojustuskihtide pealmises, välimises osas ette näha tuult tõkestav kiht – tuuletõke. Eriti oluline on see puitsõrestik ja muude selliste karkassehitiste välispiirete soojustamisel. Suurt tähelepanu tuleks pöörata tuuletõkkematerjali kvaliteedile ja paigalduse korrektsusele. Soojustusmaterjal võib olla kui tahes kvaliteetne ja soojapidav, kuid kui piirded ei ole tuuletihedad, ei ole ka soojustusest suurt abi. Aurupidavus Aurupidavust vaja, et niiskus ei pääseks konstruktsioonidesse. Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga. Tähtsaks tuleb pidada ka aurutõkke kasutamist, mis takistab
1 3. Piirete auru- ja tuulepidavus Tuulepidavus Tuuletõke. Piiretelt nõutakse õhupidavust. Et vältida välispiirdekonstruktsioonide läbipuhumist, on vajalik soojustuskihtide pealmises, välimises osas ette näha tuult tõkestav kiht tuuletõke. Eriti oluline on see puitsõrestik ja muude selliste karkassehitiste välispiirete soojustamisel. Suurt tähelepanu tuleks pöörata tuuletõkkematerjali kvaliteedile ja paigalduse korrektsusele. Soojustusmaterjal võib olla kui tahes kvaliteetne ja soojapidav, kuid kui piirded ei ole tuuletihedad, ei ole ka soojustusest suurt abi. Aurupidavus Aurupidavust on vaja, et niiskus ei pääseks konstruktsioonidesse. Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga.
1. Üksikvundament. Üksikut ehitise osa toetav enamasti ristkülikulise tallaga vundament, mille pikkuse ja laiuse suhe on alla viie (joonis 4.1 c). Mõnikord kasutatakse ka seinte toetamiseks kombineeritult vundamenditalaga. 2. Lintvundament. Enamasti ehitise seinu toetav vundament, mille pikkus on üle viie korra suurem laiusest (joonis 4.1 a). Mõnikord kasutatakse vajumite ühtlustamiseks ka postide rea all (joonis 4.1 b) 3. Ristlintidest vundament. Kasutatakse karkassehitiste puhul, vahetult talla alla jääv pinnasekiht on piisavalt tugev ja sügavamal on palju kokkusurutavad ja erineva paksusega pinnasekihid. Monoliitsest raudbetoonist lindid aitavad ühtlustada vajumeid (joonis 4.1 d). 4. Plaatvundament. Lausvundament kogu hoone (mõnikord ka selle üksikosade) all. Kasutatakse suure koormusega ja suhteliselt nõrgale pinnasele rajatud ehitiste korral eesmärgiga vähendada survet
1. Üksikvundament. Üksikut ehitise osa toetav enamasti ristkülikulise tallaga vundament, mille pikkuse ja laiuse suhe on alla viie (joonis 4.1 c). Mõnikord kasutatakse ka seinte toetamiseks kombineeritult vundamenditalaga. 2. Lintvundament. Enamasti ehitise seinu toetav vundament, mille pikkus on üle viie korra suurem laiusest (joonis 4.1 a). Mõnikord kasutatakse vajumite ühtlustamiseks ka postide rea all (joonis 4.1 b) 3. Ristlintidest vundament. Kasutatakse karkassehitiste puhul, vahetult talla alla jääv pinnasekiht on piisavalt tugev ja sügavamal on palju kokkusurutavad ja erineva paksusega pinnasekihid. Monoliitsest raudbetoonist lindid aitavad ühtlustada vajumeid (joonis 4.1 d). 35 4. Plaatvundament. Lausvundament kogu hoone (mõnikord ka selle üksikosade) all.
Sarnaselt diktaatoritega arvas ta, et kõik, mis oli enne teda, oli mõttetu ja halb ning tema tulekuga algas inimkonna jaoks uus ja parem ajastu. Ma arvan, et osa Le Corbusier' propageeritud uuendustest olid üsna vajalikud. Tollased historitsistlike ja juugendstiilis kaunistustega ülekoormatud ruumid ja hooned vajasid tõepoolest ratsionaalset ja ergonoomilist ümberkorraldust. Karkassehitiste vaba põhiplaan ja fassaadikujundus on ühed oluliseimaid uuendused 20. sajandi arhitektuuris ja selleni oleks ehitusmeetodite arengu tõttu nii või teisiti jõutud. Ehitustegevuse ratsionaliseerumine ja tööstuslikuks muutmine ajal, mil valitses suur elamute defitsiit, oli vältimatu. Aga nii väikestest muudatustest Le Corbusier'le ei piisanud
annaabi.ee 
