püstitatud kaks mälestussammas: üks Avinurme lahingus langenutele ja teine August Lillemaa 90. sünniaastapäevaks paigaldatud mälestuskivi (Avinurme vallast pärit tuntud Eesti mullateadlase ja esimse eesti mullakaardi koostaja mälestuseks) (Avinurme tähatsamad vaatamisväärsused...). Rekreatiivse alana tooks välja oma piiritletud alalt staadioni, tennise- ja võrkpalliväljaku Kitsaskohad Oma silmis ei näe oluliselt karjuvaid probleeme, kuid kitsaskohaks võiks välja tuua alevi sisese tee. Nimelt on tee oluliselt kõrgemale tõstetud muust pinnast ja ka kitsas, mille tõttu on 5 üsna ebameeldiv jalgsi ja eriti rattaga liigelda. Nüüd 2009 aasta suvel tehti seoses kanalisatsiooni trasside ehitustöödega ka tee ärtesse oletatavad kõnniteed, aga sellegi poolest on need ebamugava oma ebaühtluse pooles ja teest tunduvalt all pool. See on minu silmis ka
poole pealt. Eksistentsiaalsed rändajad võiksid olla Hamsuni hingesugulased. + "Purpurne surm" ähvardavate värvide kontrast kaanel, mis on kuidagimoodi olemas ka tekstis. "Linnad on ehitand saatan: siin taob ta lokaalses joobumusega trummi, siin tantsib ta lõbusalt dshimmit, siin mängib ta üsna õnnelikult börsil, ruletil ja võidusõitel, siin korraldab ta kavaleerina hiilgavaid balle ning karnevaale, siin toimetab ta osavalt karjuvaid ajalehti, siin kirjuta ta metsäänina romaane ning luuletuskogusid, siin väitab ta irvitades südantlõhestavaid ja südantkõditavaid filme pimedas kinos." Rõhutatud võõrsõnalisus, mis on ilmselt moodsuse märk ja linnajutu märk. Kindlasti eksalteeritus, paisutus, korduste kasutamine, kumulatsioonid. Spengleri mõjud ta on taustaautor. Lihtsam ja otsekohesem oleks öelda, et Gailit on üks Eesti õuduskirjanduse varasemaid olulisi autorieid
tema oli Jakobsoni sõber ja..." ,,Direktor ütles, et see oli meie viimane suureestlane ja nüüd on temagi surnud," pistis Indrek vahele. ,,Jah, suurte aeg on möödas." arvas ka Tiit. ,,Aga tead, ristipoeg, mis mina sulle ütlen: sest pole ühti, et suurte aeg möödas, sest suurte rahvameestega on sama lugu, nagu taludes täkkudegagi. Kodus tööl on kõigil kronud, ei jäksa teised õieti looka ega rangegi kanda, aga pühapäeval on terve kiriku ümbrus karjuvaid täkkusid täis, nii et kiriku sees ei kuule orilaidki. Viimasel ajal panen tähele, et kanged täkud hakkavad vähemaks jääma, selle eest aga lähvad tööruikad aina tuiakamaks. Ja kuis sa arvad, mis on parem, kas et inimesel on pühapäeval kiriku juures röökiv täkk või et tal on kodus kaks, kolm tublit töölooma, kes jäksavad ka kirikuvankrit vedada? Mina arvan, et täkkudeta on parem. Muidugi, mõni hea täkk on tarvilik ja