paigutusega üle kopli pindala, et nad iseloomustaksid kogu kopli rohukamarat. Lapid märgitakse nurkadesse löödud vaiade või lapi nurkadesse lõigatavate vaokeste abil. Vaiad tuleb lüüa maasse nii sügavale, et nad ei segaks järelniitmist. Arvestuslappide eraldamiseks võib kasutada puust valmistatud raami (näit mõõdus 2 x 5). Raam asetada valitud kohale ja raami sisse jäävalt lapilt niidetakse rohi. Selliselt valitud ja tähistatud lappidelt arvestatakse saak kogu suve igal karjatamisringil, enne loomade karjatamist. Arvestuslapi suuruseks on soovitav võtta 5 või 10 m2 (2 x 2,5 m või 2 x 5 m). Ühes koplis peab olema vähemalt neli arvestuslappi. Arvestuslappidelt niidetakse rohi iga karjatamise eel võimaluse korral kasteta ja kuival ajal. Kuna arvestus tuleb teha karjatamise eel, siis tuleb mõnikord proov võtta ka niiskena. Sellisel korral tuleb arvestuslapilt saadud rohu kaalust kaste arvel maha arvestada saagist kuni 10% , vihma puhul 20-30%. Niidetud rohi kaalutakse
Haigused võivad levida. Osa neist liikidest oleks noorelt söödavad, aga võetakse ikka paremaid liike, vananedes muutuvad kõlbmatuks. Kopliviisiline karjamaa kasutamine Karjamaa jaotatakse kopliteks(osadeks) - neid kopleid karjatatakse vastavalt rohu kasvule. Mõnepäevasele karjatamisele järgneb pikem vaheaeg(20-30 päeva taimedele kasvamiseks). Karjatatav ala on piiratud ja loomi sunnitakse sööma ka vähemsöödavaid liike ja seetõttu nad ei levi nii ulatuslikult. Järgmisel karjatamisringil on nad noored ja jälle söödavad. Võrreldes kopliviisilist ja vabakarjatamist on rohusaak 30-50% suurem ja loomakasvatuslik produktiivsus 25-35% suurem. Portsjonviisiline karjatamine Karjatamist alustatakse laudast kaugemalt, tehakse püsielektrikarjused osade eristamiseks. Ühe portsjoni suurus peaks olema nii suur, et loomadel jätkuks süüa 4- 5 tunniks. Enne lauta ajamist tuleks loomad lasta uuele osale karjamaast. Enne lauta
2. Sobivad liigid: valge ristik, punane ristik, karjamaa raihein, kastehein ja punane aruhein 3. Karjamaa rajada eriti viljakatele mullale 4. Ühele hanele on vaja 0,3-0,4 tonni kohta rohtu 5. Kpoplis rajada 15-20 6. Ühes koplis 2 päeva Karjamaa hooldamine- järelniitmine Seoses karjatamise ringist ja karjatamise korraldamisest, ka õigel karjatamisel jääb 15- 30% kasutamata. Tallamise tõttu 50 % kasuatama kuna tallavad ja rooiavad ära, halb niita. Kõige rohkem jääb üle teisel karjatamisringil. Sügisel niitmise vajadus väheneb. Minimaalselt oleks vaja niita 2 korda suve jooksul, esimene niitmine teha 2 karjatamisringi järel. Takistame umbrohtude levikut ja kõrreliste generatiivorganinte moodustamist, ei muutu tugevaks kõrreks. Teine niitmine augustis ja septembris, hävitame umbrohud ja roojahunnikute pesad. Esteetiline tähtsus. Järelniitmise kõrgus 7-10 cm. Rohtu ära ei viida, loomad söövad selle ära, järmine kord. Kui palju luhtkastevart, siis vaja niita kahes suunas.
annaabi.ee 
