Libreto autor Charles Jennens. ,,Messia" teksti omapäraks on oratooriumile iseloomuliku jutustuse täielik puudumine. Domineerivad prohvetite ennustused Messia tulekust ja mõtisklused tema missioonist. Kordagi esine Jeesuse nime ja vähe on otseseid viiteid tema isikule. Oratoorium esitab Jeesuse-lugu kõige laiemas ja sügavamas tähenduses. ,,Messias" on kolmeosaline. Esimese osa tekstis on ettekuulutused Messia tulekust, osa lõpus aga pastoraalne jõulustseen karjastega väljal ja ingli kuulutusega neile lõik mis meenutab pisut saksa jõuluoratooriume. Teine osa on pühendatud Jeesuse kannatustele, surmale ja ülestõusmisele. Kolmanda, lühima osa teemaks on lunastus ja igavene elu. Oratooriumi teine osa lõpeb kuulsa Halleluuja-kooriga, mis kuulutab Lunastaja ülestõusmist. Suhteliselt lühike kooriosa koosneb kirevalt üksteise otsa lükitud muusikalistest kujunditest. Iga uus tekstiosa toob kaasa uue muusikalise teema ja erineva
Kõikjal kus valisteb orjade moraal, võib märgata Nietzsche puhul hea ja rumala lähenemist. Euroopas valitseb Nietzsche meelest aga karilooma moraal. Ta väidab, et Euroopa liigub sellise elulaadi poole, et pole vaja enam kedagi ega midagi karta ja seda teekonda nimetavad Eurooplased progressiks. Ta väidab, et Euroopa on omandanud sellise ilme, nagu oleksime ainus lubatud inimtõug. Kari ei saa aga läbi ilma juhtideta, siinkohal üritab ta luua ülemustes paralleele karjastega. Väitega, et Eurooplased peavad ennast ainsaks lubatud inimtõuks võib ajaloole toetudes temaga täiesti nõustuda, sest läbi aegade on Eurooplased vallutanud ja orjastanud teisi maid, alati on püütud saavutada dominandi rolli. Kui vaadata kasvõi esimesele Maailmasõja eelset poliitilist kaarti, on selgesti näha Eurooplaste soov. Tänapäeval on Eurooplased muutunud kindlasti sallivamaks ja tolereerivamaks, kuid ka aeg on ligi 120 aastat Nietzsche ütelusest
4.2. Helletused (ka õlletused, aetused, õetused) on pikemalt välja arendatud karjasehõiked, mida huilati kas täiesti ilma sõnadeta, näiteks mõnel vokaalil (a, u), või lauldi eriliste hüüdsõnadega (helle, ella, õlle, alleaa, õe). Mulgi-, Tartu- ja Võrumaal kujunesid välja üsna kindla vormiga helletused, mis sisaldasid ka karjasepillide meloodiate elemente. Helletati ajaviiteks üksi olles ja sidepidamiseks teiste karjastega. Kõige rohkem helletati hommikul ja õhtul, mil hääl kostis selge õhu tõttu kaugemale. Hästi kostis hääl ka siis, kui maa oli mägine või kõrval oli mets. Sageli kujundas iga karjane omapärase huike või helletuse, et teistel oleks juba esituslaadist ja viisist tunda, kellega on tegemist. 4.3. Loodushäälendid ja looduskõnelused Loodushäälte täpsel jäljendamisel on olnud tähtis ülesanne: peibutada ligemale jahiloomi ja -linde. Lindude-loomade hääli võis teha ka lõbu
Sõber loeb lipniku märkmeid koerte kõnelusest. Koerad leppisid kokku, et 1. ööl räägib Berganza oma elust ja järgmisel Cipion. Cipion sündis ja kasvas üles tapamajas, kuniks sealt põgenes ja proovis karjatamist. Samal ajal kui Berganza räägib, õpetab Cipion teda paremini kõnelema, nii et oleks huvitavam ja hõlpsam kuulata õpetab nagu kirjanik. Berganza peremehe naine luges ette kauneid lugusid karjastest, mida koer oma karjastega võrreldes väljamõeldiseks pidas, sest tema karjased ei oska pilli mängida ega kõlavalt laulda. Teine pettumus oli see, et karjased ise tapsid öösiti kariloomi ja siis karistati koeri ilmaasjata, misjärel Berganza läks mujale. Berganza läks edasi rikka kaupmehe majja, kelle 2 poega käisid koolis, kus koergi kaasas käima hakkas, et õpikut kanda. Lapsed mängisid koeraga ja toitsid teda, mis ei meeldinud õpetajaile, sest laste tähelepanu hajus kooliasjadelt. Berganza jäi
annaabi.ee 
