Moosese emal õnnestus last kolm kuud peaita ema jättis Moosese niiluse kaldal olevatesse kõrkjatesse Vaarao tütar leidis Moosese. Mooses kasvas vaarao peres. Ethioopia printsessi Farbis Mooses pidi Egiptusest põgenema Midjani maale. Preester Jethro tütar Zipporah. Mooses ajas oma äia karja kõrbe taha Hoorebi mäe juurde. Seal ta silmas kummalist põlevat kibuvitsapõõsast. Siis kohtus Mooses oma esiisade Jumalaga, kes tegi karjasest Iisraellaste vastupanu juhi. Mooses juhtis iisraeli rahva välja Egiptuse orjapõlvest Palestiinasse vaarao Ramses II ajal XIII sajandil eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku. Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Mooses on oluline prohvet nii judaismis, kristluses kui ka islamis.
Tahtes oma päritolule kinnitust saada läks ta oraakli juurde, kes ütles talle, et ühel päeval tapab ta oma isa ja heidab ühte oma emaga. Kartes sellise ennustuse täideminekut pages Oidipus Korintosest. Teel sattus ta teederistmiku kokku hobuvankriga liikunud kaaskonnale, kes nõudsid et ta neile teed annaks. Meeste vahel oli tekkinud tüli ja vihahoos Oidipus tappis nad. Kuniganna Iokates rahustas Oidipust öeldes et ennustused ei vasta alati tõele. Ühel päeval saabus kuningalossi karjasest rauk, kel olevat Oidipusele sõnum edasi anda. Rauk tuli Korintosest Oidipust teavitama, et tema isa, kuningas Polybos oli loomulikku surma surnud. Suur oli Oidipuse rõõm, kuna see tähendas, et oraaklilt saadud ennustus ei pidanud paika. Siiski ütles ta raugale, et Korintosesse ei saa ta naasta hirmu pärast, et täitub ennustuse teine pool mis ütles et ta heidab ühte oma emaga. Rauk seletas, et hirmuks pole põhjust , kuna Oidipus polevat kuningas Polybose ja kuninganna Periboia poeg
Jeesust tähistavad varakristlikud sümbolid: Hea Karjane õlgadel lammast kandev mees. Selle motiivi aluseks on Jeesuse sõnad endast kui heast karjasest, kes hoiab oma kogudust huntide eest Lammast kandva karjase kuju oli sümbolina tuntud juba kreeka kunstis: kreeka jumal Hermes karja kaitsjana kandis oma seljas ühte voonakest. Kala Kristuse sümbol varakristlikus kultuuris; kala motiivi võis näha katakombide seinamaalingutel ja mosaiikidel, salamärgina valgustitel ja pitseritel. Paabulind "sada silma" paabulinnu sabal sümboliseerivad kõikenägevat Kristust
välja tuua. Otseselt varasemast (mittekristlikust ehk paganlikust) traditsioonist on üle võetud kaks kristlikus kunstis keskset kujutusobjekti: orant (orans - lad k palvetav) – kokkupandud kätega inimfiguur, sageli kujutatakse oranti ka laialiaetud kätega (kristluses muutus palvetaja lunastust paluva hinge sümboliks) ja karjane – lambatalle kandev mees. Varem tähistas karjase motiiv lambatalle kandvat apollonlikku noormeest. Karjasest sai kristluses inimarmastuse (agaape) sümbol, “Hea Karjase” figuur sümboliseerib Jeesust. (Onasch, Schnieper 2003) Orant. Illustratsioon7 Hea karjase motiiv Rooma katakombi seinalt. Illustratsoon 8. 10 Jumalaema. Emadust ülistati ja kujutati juba arhailistes kultuurides, kritluses sai ka emadus senisest erineva tähenduse. Seni au sees peetud viljakus muutus
Kaebelaulud võisid olla nii individuaalsed kui kollektiivsed ja neil oli oma koht patukahetsuse ja paastu ajal. Jumala kaitse ja osaduse tunnistamiseks tekkisid tänulaulud, millest omakorda kasvasid välja usupsalmid. Algselt jumalateenistusel kasutusel olnud kollektiivsed tänulaulud tõrjuti hümnide poolt sealt välja. Seetõttu väljendavad Lauluraamatus säilinud laulud eelkõige individuaalset tänu ja usalduskinnitust. 23. laulus väljendatud võrdlus Jumalast ja karjasest mõjub kristlastele kujutluspildina Jeesusest, juutidele aga Jumala ligiolekust. Veel sisaldab Lauluraamat rohkesti kirjanduslikke psalme. Nendes on aluseks võetud kõik kol juba mainitud põhiliiki. Siia hulka arvatakse ka palverännaku lauludja kuningalaulud. Kuningriikluse lõppedes said need aluseks Messiat ülistavatele lauludele. Ülemlaul. Heebrea algtekstist lähtudes võiks selle pealkirjaks olla Laulude laul. Läbini lüürilisest meeleolust
annaabi.ee 
