probleemidele. Neis laulab ta loodusjõudude vägevusest. Jumala ülevusest, inimesest kui loojast, ülistab inimvaimu, sõprust ja armastust. Petersoni pastoraalid on maalähedasemad kui oodid. Nad erinevad antiikaja karjaselauludest selle poolest, et neis puuduvad graatsiad, aamorid ja paanid, nende tegevuskoht on sageli seotud mõne konkreetse Eesti paigaga. Pastoraalide kirjutamisel on Peterson toetunud ka eesti rahvaluulele, säilitades siiski karjaselaulu algse zanripära. Petersoni luulekeelt iseloomustab riimita vabavärss ning metafooride ja epiteetide rohke kasutamine. Kr. J. Petersoni päevaraamat koosneb üksikutest filosoofilistest mõttekatketest. Neis mõtiskleb ta Jumala ja vabaduse üle, räägib ajast ja vabadusest seda hinnata, peab kalliks emakeelt ja selle õppimist, käsitleb eetikaprobleeme: headust, voorust inimarmastust. Ta suhtub
KINNISVORMID Luuletused jagunevad zanriteks kaheti: sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi (värsimõõdu, salmide) järgi. ! Vormitunnuste alusel tekkinud luulezanre võib nimetada kanoonilisteks e kinisvormideks. ! Lüüriline või eepiline jutustav luuletus - poeem ! Dramatismi süvenemisel lüroeepiline - ballaad ! Allegooria ja õpetussõna lisandumisel -valm. ---> Eristus on sisuline. Samas poeemi, ballaadi, piduliku ülistuslaulu (oodi), karjaselaulu (pastoraali) või pilkelaulu (epigrammi) loomisel ei ole välistatud mistahes värsimõõdud või salmid (neliktrohheusest vabavärsi ja heksameetrini). SONETT luule levinuim kinnisvorm-> 14 rida.! Tavaliselt luuakse Itaalia sonette (4+4+3+3)! ! ! ! ! ! Kuulus on ka Inglise (Shakespeare'i) sonett (4+4+4+2) Tunnused:! ! ! ! Arhailised kahesalmilised sonetid (8+6) ! *Viisikjamb! ! ! ! ! Sonetis on tähtis üllatav pööre - PÜÄNT ! *Mitmekordsed riimid! !
Th korraldab naise auks väärikad pidustused. Sügav lugu kodusoojus, ligimese armastus. Võitleb banaalsuse vastu, detailide hoolikas viimistlus. Hiilgav värsimeister, vaimukas ja leidlik jutustaja, tark. Tähtsaim teos ,,Aitia"kgu jutustavaid eleegiaid 4 raamatus, mis sisaldas peamiselt muistendeid mitmesuguste pühade, kommete, nimetuste tekkimise, linnade ja pühamute rajamise kohta. Veel kirj ,,Berenike juuksekiharast". Theokritos 300-260 eKr on karjaselaulu looja (bukoolilise luule looja). Hakkab esimesena kujutama karjuseid lihtsate inimestena, kes elavad muinasjutulise looduse rüpes. Arusaam romantilise luuletaja elust, väljaspool argielu probleeme. Suudab maalida kõike pildikestena idüllidena (luule väikevorm). Ta on idülli looja. Tüüpiline struktuur on see, et kaks karjast kohtuvad ja nägelevad, lõpeb väljakutsega laulus. Valitakse kohtunik, kes määrab võistluse korra ja tulemuse
annaabi.ee 
