Jauramit mängiti vastu põrandat lüües. ÕHKPILLID Õhkpillides tekitab heli vibreeriv õhusammas. Väga iidsed, paljudel rahvastel tuntud pillid on nn vabad aerofonid, mille puhul õhusammas ei ole piiratud. Algelisteks puhkpillideks olid sõrmede, huulte või raami vahele paigutatud õhukesed taimeosad, mille servale puhudes tekib hääl. Päris puhkpillide hulka kuuluvad torukujulised pillid. Meloodiat sai juba mängida sõrmeavadega vilepillidel. Karjapasunaga edastasid karjased teateid, aga mängisid ka oma lõbuks. Sokusarv valmistati looma, enamasti soku sarvest. Selle esiküljel olid meloodia mängimiseks sõrmeavad. Torupill · pärineb Aasiast. · Põhiosad: puhumistoru, sõrmiline, 1-3 basstoru ja õhukott. · Tuulekotist sõrmilisse pidevalt surutav õhk võimaldab kõlada katkematul helidevool. · Helidevool ei sõltu mängija hingamisrütmist. Lõõtspill · pärineb Saksamaalt.
tekib hääl: sellised olid lehe-, heina- ja tohupillid. Sageli jäljendati nendega linnulaulu, nt pihkude vahele tõmmatud rohukõrt nimetati kukepilliks. Päris puhkpillide hulka kuuluvad torukujulised pillid. Õõnsatest taimeosadest nt putkest, roost ja pajukoorest valmistati vilesid. Meloodiat sai mängida juba sõrmeavadega (enamasti 3-6 ava) vilepillidel. Paljusid looduslikust materjalist aerofone mängiti suvel karjas käies. Karjapasun - Mängib Juhan Liin, Kanepi khk. Foto: ETMM Karjapasunaga edastasid karjased teateid. Karjapasunaga sarnane pill oli ka jahipasun. Sokusarv (ka sarvepill) valmistati looma, enamasti soku sarvest. Torupill pärineb Aasiast, mis jõudis Eestisse ilmselt Skandinaavia kaudu 12.-13. sajandi paiku ning sai siin peamiseks tantsu ja rituaalide saatepilliks. Torupill. Mängib Tiisu Hendrik ehk Sipli Hindrik, Saaremaa. Foto: H. Tiidemann, ETMM Lõõtspill sündis 19. sajandi algul Saksamaal. Eestisse jõudes
Seda puhuti pidudel tantsuks, pulmarongi eesotsas, põlluserval väsinud tööliste ergutamiseks jne. 19. sajandil hakkas tema populaarsus eelkõige viiuli silmumise tõttu vähenema.Karjapasun (puupasun, lepatoru, tõri ehk tõru, hunditõri, paimetõri, luik, lutt, piibar) on karjaste ja õitsiliste pill. Hommikul anti sellega märku kari välja lasta, õhtul kuulutati karja kojutulekut, et perenaised teaksid karja vastu võtta. Karjapasunaga lahutasid karjased pikkadel päevadel meelt ning peletasid isegi metsloomi eemale. Pill tehti puust, lepa- või männikoorest harilikult kevadel mahlade liikumise aegu. Lepa- või pärnakoore riba keerati spiraalselt kooniliseks toruks, alumise otsa kinnitamiseks pisteti sellest pulk läbi. Pasunat hoiti kasutamise vaheaegadel vees, siis võis see teenida mängijat terve suve. Tavaline eesti karjapasun oli ilma sõrmeavadeta ning võimaldas mängida väheseid helisid (ainult ülemheisid)
annaabi.ee 
