Austraalias ei ole sõralisi, primaate ega kiskjaid v.a. inimese toodud ja hiljem metsistunud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Edela- Austraalias on säilinud ainupilulisi nt. nokkloom ja sipelgasiil. Kõrgemaist imetajaist elab Austraalias peale dingo närilisi ja käsitiivalisi. Ka linnustik sisaldab rohkesti endeemseid liike nagu emu, mustluik, kakaduu jt. Kõik Austraalias kasvatatavad kodu loomad on eurooplaste toodud. Metsistunud küülikud on tekitanud suurt kahju karjandusele. Kukkurloomad Sellesse kirevasse loomarühma kuulub ligikaudu 270 liiki, kes elavad Austraalias, Uus-Guineas ja selle lähedastel saartel ning Lõuna-Ameerikas. Kõige väiksem kukruline, Pilbara ningauis, võib kaaluda ainult 2g, suured kängurud aga kuni 90 kg. Kukkurloomade sigimine erineb teiste imetajate omast. Imetilluke väljakujunemata poeg jätkab pärast sündi arengut ema kukrus. Väikestel kukkurloomadel, näiteks Lõuna-Ameerika opossumitel, pole tõelist kõhukotti
võinud ilmuda ei lamba ega havi kujul, kuna mõlemad on vastavalt kristliku ja varase korilusaja pühad sümbolid. Näkid võisid tekkida mõnest uppunust. Meie rahvauskumusele on üsna võõras Skandinaavia näkiversioon ilusast pillimängust, mis mehi vette meelitab. Veel usutakse olevat ka raviv ning viljastav mõju. Veidi lühem variant metsast ja veest: A. Mets - kunagine kütikultuuri põhiala, millest viimase kahe aastatuhandega on eemalduda tulnud seoses põllundusele-karjandusele asumise, aga ka administratiivse surve tõttu - küttimisest sai Eestis mõisnike privileeg *Respekt metsa vastu sellesse sisenemisel *Mets kui funktsioneeriv organism (animatistlik kontseptsioon) *Haldjausk - konkreetse metsa või metsaalaga seotud uskumusolend või perekond (animistlik kontseptsioon) antropo-, zoomorfselt või segakujul *Metshaldjasvõi ka mingi loomaliigi haldaja kui kütiõnne andja *Metshaldjale ohverdamise rudimendid
ei lamba ega havi kujul, kuna mõlemad on vastavalt kristliku ja varase korilusaja pühad sümbolid. Näkid võisid tekkida mõnest uppunust. Meie rahvauskumusele on üsna võõras Skandinaavia näkiversioon ilusast pillimängust, mis mehi vette meelitab. Veel usutakse olevat ka raviv ning viljastav mõju. Veidi lühem variant metsast ja veest: A. Mets - kunagine kütikultuuri põhiala, millest viimase kahe aastatuhandega on eemalduda tulnud seoses põllundusele-karjandusele asumise, aga ka administratiivse surve tõttu - küttimisest sai Eestis mõisnike privileeg *Respekt metsa vastu sellesse sisenemisel *Mets kui funktsioneeriv organism (animatistlik kontseptsioon) *Haldjausk - konkreetse metsa või metsaalaga seotud uskumusolend või perekond (animistlik kontseptsioon) antropo-, zoomorfselt või segakujul *Metshaldjasvõi ka mingi loomaliigi haldaja kui kütiõnne andja *Metshaldjale ohverdamise rudimendid
pakkuda kuulajale naudingut. c. Kõrge ülev, erutav, pateetiline, mõjutab kuulaja tahet. Võrdle Vergiliuse ,,Georgicat" Hesiodose didaktilise eeposega ,,Tööd ja päevad". ,,G" (e ,,Põllundusest") on didaktiline poeem. ,,G" sisu: kuidas taastada itaalia väikemaapidamine, et linnalogardid maaelu tuksi ei keeraks. Teema Roomas pärast kodusõdu väga aktuaalne. ,,G" koosneb 4st raamatust: 1. On pühendatud põllundusele, 2. Puude kasvatamisele (eriti viinamarjakultuur), 3. Karjandusele, 4. mesilastele. See on tavaline materjali paigutuse skeem antiiksetes põllumajanduslikes traktaatides. See pole õpperaamat! V jutustas teoses põllutöö moraalsest väärtusest, selle rõõmude näitamisest, sellise eluvormi ülistamisest. Teos on eriline, sest ta esitas spetsiaalset ainet ühenduses üldisemate maailmavaateliste küsimustega. Hesiodos ,,Tööd.." kujutab endast realistlikku pilti talupoegade karmist eluolust ja raskest sotsiaalsest seisundist, V aga kujutab maaelu
annaabi.ee 
