enamasti kultuurkarjamaadel, Second level mille heintaimik on rajatud Third level uuskülviga. Kultuurkarjamaade Fourth level Fifth level põhilise heintaimiku moodustavad kõrrelistest aasnurmikas, aruheinad, karjamaaraihein, timut ja kerahein ning liblikõielistest ristik Kultuurniit on külviga rajatud niit. Kultuurniitude rajamisel kasutatakse tavaliselt paljuliigilist heinaseemet. Selleks, et heinasaak paraneks, niite väetatakse ja liigne vesi juhitakse kraavide abil ära. Kultuurkarjamaa rajamiseks sobivad tasased või ühtlase kallakuga maamassiivid, kuhu ulatuslikult ei kogune varakevadine lume sulamisvesi, muld peab olema toitaineterikas ja vajadusel kuivendatud.
Rohumaade kasutamine ja silo Loengu konspekt Heinategemine Rohumaade kasutamine Peab olema reeglipärane. Varase arengukiirusega rohustuid tuleb suve jooksul karjatada 5-7 korda. Ära söödud rohu kõrgus ei tohiks olla väiksem aluskõrrelistel 2-3 cm ja pealisk 5-6 cm. Kõige madalamat ärasöömist talub ainult karjamaaraihein. Vaheaeg karjatamisel peab suve esimesel poolel 15-20 päeva ja teisel päeval 25-30 päeva. Keskmise arengi kiirusega karjamaid saab suve jooksul karjatada 4-5 korda. Ja nende vahea alg 20 p ja suve teisel poolel 30 p. Hilise areng taimi saad karjat 3-4 korda ja vahea I p 30 pä ja s II poolele 35 päeva. Mitteniiteliste rohumaade kasutamisel on oluline rohusaagi õegeaegne koristamine ja see on heintaimede kõrsumise lõpul kuni õisikute moodustumiseni. Alates õisiku
juurevõsundeist · Esineb kaks teisendit- must ja valge piparmünt · Õli sisaldab 45-92% mentooli 36. Heintaimede liigid, jaotamine kasvukiiruse ja kasutamise järgi, nende kasvatamise iseärasused ja võimalused Heintaimede jaotus kasvu- ja arengukiiruse järgi · varajased: hübriidlutsern, ida-kitsehernes, aas-rebasesaba, kerahein, aasnurmikas · keskvalmivad: varajane punane ristik, valge ristik, roosa ristik, sirplutsern, ohtetu püsikluste, päideroog, karjamaaraihein, punane aruhein · hilised: hiline punane ristik, põldtimut, harilik aruhein, roog-aruhein Heintaimede jaotus kasutuskestuse alusel · lühiajalised: punane ristik, roosa ristik, põldtimut, harilik aruhein, karjamaa-raihein · pikaajalised: valge ristik, lutsernid, ida-kitsehernes, aasnurmikas, punane aruhein, aas-rebasesaba, ohtetu püsikluste, päideroog, kerahein, roog-aruhein Heintaimede koht külvikorras · Mitmeaastased heintaimed ei ole nõudlikud eelviljade suhtes
Ööseks aetakse linnud varjualustesse või lauta. Joogiveetarve on väga suur hanedel. Kanadele ja kalkunitele arvestatakse vett 0,2-0,5 liitrit päevas. Lindude karjatamisperiood kestab 110-120 päeva. 81)Heinategemine Rohumaade kasutamine Peab olema reeglipärane. Varase arengukiirusega rohustuid tuleb suve jooksul karjatada 5-7 korda. Ära söödud rohu kõrgus ei tohiks olla väiksem aluskõrrelistel 2-3 cm ja pealisk 5-6 cm. Kõige madalamat ärasöömist talub ainult karjamaaraihein. Vaheaeg karjatamisel peab suve esimesel poolel 15-20 päeva ja teisel päeval 25-30 päeva. Keskmise arengi kiirusega karjamaid saab suve jooksul karjatada 4-5 korda. Ja nende vahea alg 20 p ja suve teisel poolel 30 p. Hilise areng taimi saad karjat 3-4 korda ja vahea I p 30 pä ja s II poolele 35 päeva. Mitteniiteliste rohumaade kasutamisel on oluline rohusaagi õegeaegne koristamine ja see on heintaimede kõrsumise lõpul kuni õisikute moodustumiseni. Alates õisiku
annaabi.ee 
