(ENVIR. 2009). Suurimad kliimamuutuste mõjud elurikkusele on kuumalainete sagenemine, liustike ja polaarjää sulamine, merevee taseme tõus, taimede varasem õitsemine, kevade varasem saabumine, liikide levila nihkumine ja populatsioonide arvukuse vähenemine (ENVIR. 2009). 2.3. Loodusressursside ülekasutamine Ületarbimine on toimunud juba alates 1980. aastatest ning olukord muutub järjest hullemaks. Hetkel on maismaast 40% kaetud põllu- ja karjamaaga, neile lisanduvad veel teed, asulad, kaevandused jne. Inimeste toit ja kiudaine toodang moodustab u 20% maismaa taimede toodetavast. Veekogudest püütakse välja äärmiselt suur hulk sealset toodangut (merest 8% ja mageveest 60%) Rannikumeres ja jõesuudmetes on ületarbitud 91% varem olulistest liikidest. Erinevatele metsikutele liikidele kujutab ohtu karusnahkadega kauplemine, liblikate ülepüük kollektsionääridele, merekarpide korjamine, troopiliste kalade püük, primaatide, lindude,
Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. Kümme protsenti riigi pindalast on kaetud põllumaaga, 28% karjamaaga ja kahel protsendil maast on veiniistandused jm püsivad põllukultuurid. Kliima Sveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Sveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Alpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala. Sveitsi kiltmaal on kliima leebe. Miinustemperatuure esine detsembrist varajase 6 märtsini. Juura mäestikus ja Alpides on kõrgusest tingitult muidugi madalamad
16 põllumajanduse arengut, mille puhul näitasid edenemist haritava põllupinna ja kariloomade arvu suurenemine ning maaparanduse, sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine. Rein Sakk kirjeldab seda nii: ,, Materiaalne olukord oli normaalne. Poest süüa ei toodud, sest meil oli kaks lehma, sead, kanad, lambad ja hobune. Maad oli umbes 4-5 hektarit koos heinamaa ja karjamaaga ning ka korralik aed. " [Lisa 1:1:1] Iseseisvusajal muutusid elamistingimused paremaks. Linnakortereid sisustati vabrikus valmistatud peenema mööbliga, seintel asendasid fotosid seinavaibad, kasutusele tulid diivanipadjad ja linikud. Luule Sakk mäletab, kuidas tema isa käis iga päev lõuna ajal kodus söömas ning alati oli laual valge lina ja korralik serviis. [Lisa 1:1:1] 1930ndail aastail loodeti rahulikku ja stabiilset arengut ning rahvuse üldist õitsengut. Nende
annaabi.ee 
