Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"karjalastelt" - 5 õppematerjali

Saamide kultuur
4
docx

Saamide kultuur

kindad ja jalatsid ning mõistagi kõik ülerõivad. Peamiselt on kasutatud põhjapõdranahka, kuid mõningal määral ka põdra-, hülge-, lehma- ja lambanahka. Põhjasaamide traditsiooniline rõivastus on üldjoontes säilinud tänapäevani. Naistel on kombeks eksperimenteerida erinevate materjalidega, kuid ka nende kleitide lõiked on jäänud enam-vähem samaks. 1890. aastatel võtsid koolasaami mehed üle euroopaliku riietuse. Naised võtsid arvatavasti karjalastelt üle nende pihikseeliku, mille all kanti valgete pikkade käistega pluusi. 20.sajandi alguses lisandus puuvillast pikkade käistega pluus ning seelik ja põll.

Kultuur-Kunst → Kultuur
3 allalaadimist
Karjalased
26
docx

Karjalased

Enamik Karjala karjalasi elab linnades ja linna tüüpi asulais ning on tegevad mitmesugustel kaasaegsetel elualadel. Tveri karjalaste seas on põllumajandusega tegelejaid enam. Maal elajatest on suurem osa vanemad inimesed. (vaata joonist 3) (Eesti Rahva Muuseum, 2015) Joonis 3. Karjala vanem põlvkond 3.4 Kirjakultuur Karjalastel on olnud väga rikas ja omapärane rahvaluule. See on püsinud ehedamini ja kauem kui teistel läänemeresoome rahvastel. Karjalastelt pärineb enamik Kalevala laule. Kui kõrvale jätta rahvaluule- ja teaduslikud tekstiväljaanded, on karjalakeelset kirjandust väga vähe. Olgu siiski mainitud vanim karjalakeelne tekst, Novgorodi arheoloogilistel väljakaevamistel 1957 avastati tohtkiri 13. sajandist, mis on teadaolevail andmeil vanim säilinud läänemeresoome tekst üleüldse. (vaata joonist 4) (Uibopuu, 1984) 7 Joonis 4

Kultuur-Kunst → Kultuur
3 allalaadimist
Kunstiajalugu esiaeg- Rooma riik konspekt
22
doc

Kunstiajalugu esiaeg- Rooma riik konspekt

Efesos Turuväljak- dekoratiivsein Kulistlikus, teatraalsus, Artemise tempel- antiikaja maailmaime Aremise kultuse keskus- paljude tissidega naine :D Teater- väga suur Magav saatür Borgese hermafrodiit- magav näiliselt naine aga tegelikult mees Hellenistlik valitseja 26.09 Etruski kultuur ja rooma kunsti varasem periood Etruskid: oma keel, oma jumalad, oma tähestik, osaliselt loetav, kaubandussidemed, sõjakad, mõjud Egiptusest, Kreekast, Celt'idelt, Karjalastelt. Etruski templid kolme siseruumiga dooria sammast meenutavate sammastega(puudusid kannellüürid ja oli olemas baas) Kujud katusel, värvilised. Antefiksid- terrakotast näokujukesed Etruski linnaväravad Volterrast 3.saj, eKr. Põlluharimine, vase ja rauamaardlad- jõukus Cerveteri nekropol- surnute linn etruskid kardsid surma, surmariitused, esivanemate kultus, egiptuse mõju matmisel. Igaviku jaoks ehitati igavikulisi hooneid. Tumulused- ümarad mätaskattega haudehitised 5-6saj. Ekr

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
11 allalaadimist
Eesti kultuurilugu
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Usuti, et nii toimida on kariloomadele kasulik ­ sünnib palju tähnilisi tallekesi ja kirjusid vasikaid. Lõuna-Eestis mäletati veel saja aasta eest, et kodusid külastavatele hingedele tuli saun kütta, saunaviht ja soe vesigi lavale valmis panna. Komme ise aga on nii vana, et pidime olema siis veel rahvaks kujunemata, segi balti hõimudega ­ samasugune on olnud hingede vastuvõtt Lätis. Saunakütmisest hingedele on teateid soomlastelt, karjalastelt ja liivlastelt ning kaugemateltki keelesugulastelt. Hingedele on toitu pandud kõrvalisse kohta, enamasti tarepealsele. Lätlastel on hingedele toidu panemise päevaks olnud simunapäev (28. okt.), eestlastel mingi nädalapäev, näiteks neljapäev mitme nädala jooksul. Oodatavaid kutsuti nimepidi toite maitsma, vabandati, et paremat pole pakkuda, ja kui hingesid jälle ära saadeti, pöörduti nende otsekui elavate poole, et nad ka edaspidi

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
129 allalaadimist
Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

tavalise euroopaliku riietuse. Põhjapõdrakasvatajate riietuses säilis siiski pealiskasukas ja aluskasukas. 19. sajandil toimunud komide ja neenetsite sisserändega hakkasid levima külgeõmmeldud kinnaste ja kapuutsiga vöötatud pealiskasukas, mis kaetakse pealetõmmatava puuvillriidest särgiga, ning värviliste kangaribadega kaunistatud kõrged karvasaapad. Naiste riietuses asendas varasema põhjasaami naiste rõivastele sarnaneva kalevist kleidi tõenäoliselt karjalastelt üle võetud pihikseelik (sarafan), mille all käis valge pikkade käistega pluus. 20. sajandi algusest peale oli kasutusel väikesemustrilisest puuvillriidest pikkade käistega pluus ja seelik ning põll. Tänapäevane naiste rahvarõivas on kujunenud eelistavalt heledaks ja ühevärviliseks. Traditsioonilise lõikega pluusid ja seelikud on enamasti roosades, rohelistes, kollastes ja helesinistes toonides siidist. On tehtud katseid taastada varasemaid kalevist meestejakke ja

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun