kuusepuust lauda, mida lüüakse kahe, harvemini ühe kasest või tammest vasaraga. Lokulauda kasutati signaalinstrumendina. Tema kaugele kõlava heliga kutsuti töölisi koju ja rahvast kokku, teatati õnnetusjuhtumitest. Puhtpraktiline väärtus oli karjaste ja öösiti metsas tööloomi - härgi ja hobuseid söötvate õitsiliste ehk õitsikarjuste käristitel ja tirinuiadel, millega hirmutati metsakiskjaid ning puust või plekist krappidel (karjakell). Käristit kasutati ka mõisa ajujahtidel. Pillina on mõnevõrra kasutatud helirauda, mis kujutab endast metallvõru või trianglit, mida löödi metallkepikesega. Rütmipillid on samuti pingipill - heli saadi tuhaga üle raputatud puupuitalust (pinki, põrandat, uksepakku) otsast lõhestatud kepiga hõõrudes ja koputades, ning umba ehk jauram, mis kujutab endast vibukujulist instrumenti. Selle külge on kinnitatud metall-litrid
1930 Jaksuküla poisid Irma Truupõld 1937 aadi esimene armastus (poistele) Rohelise Päikese Maa Öömori okaslinn Oskar Luts ,, ,,Kevade" ,,Nukitsamees" ,,Lauka poisid" ,, Pett ja Parbu" Richard Rohi ,,Mesilane Maaja" ,,Laanekohus" ,,Vetepojad" (loodusest ja loomadest) ,,Väikesed rändurid" ,,Valeküüs ja Tuhknai" ,,Suvised rõõmud" Looduse ilu, inimlik headus ja ausus Juhan Jaik ,,Pärgel ja Raudkepp" ,,Tondijutud" ,,kaarnakivi" ,, Hõbedane karjakell" ,, Pombi ja üdsimardinõiad" Komöödiaid ,, ,,Tooma poisid" ,,Isa liivapurgis" ,,Ahvimaa" ,,Kuri loom" Suurem osa loomingust seotud fantastilisete, reaalsesse maailma sekkuvate olenditega Karl Ristikivi ,,Lendav maailm" ,,Semud" ,, Sinine liblikas" ,,Sellid" 10.1930ndate lõpuks oli eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel: · kvaliteedi ja kvantiteedi osas suured muudatused · lasteraamatute arv 4x
memm ja su taat, memm ja su taat ... Refr. Valgel laual rätiku all palav leib ... Lõke preerias Lõkkesuits, hõõgvel söed, hobu hommikust õhtuni käis nüüd on tulnud öö. Kõrgel kuu, tuul on loid, rohulõhna kõik preeria täis, kuula mind kauboi. Sul ees on kodutee, sa peagi poega näed, üks päev vaid sadulas on olla veel, öö ja päev. Tean see kõik, aga laulust, mu sõber kauboi, ei kao nukker noot. Läände jäi, piiga hell, Võõrais rantshodes saatuseks, sai võõras karjakell. Lootust tõi lasso lend, aga õnnest jäi kirjades vaid igatsev legend. Ei sul ei lõpe tee ja kuigi poega näed, nii palju otsida ja leida veel siiski jääb. Hõõgvel vaid hoia söed, iga lõke teeb valgemaks öö usu mind kauboi. Lõppenud on päevad Lorenzo Pilat, tõlkinud Kustas Kikerpuu / Daniele Pace, Mario Panzeri Oli kevad siis, kui minu juurde saabusid kord sa, päevi rõõmurohkeid minu jaoks tõid kaasa endaga. Liialt hilja taipasin, kui petlik oli siis kõik see: