mitu hülgeliiki · Linnud on olulisel kohal, sest maismaaelustik on vaene. · Roomajaid ja kahepaikseid seal ei ela. · Palju närilisi ja putukaid. · Talvel on Island tühi ja eluta. · Osad loomad elavad talve üle lume all. · Paljud loomad on taimetoidulised. Polaarrebane Jääkaru Vaalad Tiirud Inimtegevus · Inimesed tegelevad Islandil peamiselt kalandusega, sest kalandus on Islandil tähtis majandusharu. · Paljud on spetsaliseerunud looma- ja karjakasvatamisele. · Veel tegeletakse küttimisega. · Teede ehitust raskendab igikelts. Huvitavaid fakte · Islandil elab 305 300 inimest (2006) · Käibel on Islandi kroon (ISK) · Island on jaotatud kaheksaks piirkonnaks, mis omakorda on jaotatud 23 maakonnaks · Praeguseaja ohtlikum vulkaan Islandil on Laki · Islandi saar koosneb 400-600m kõrgusest laavaplatoost. Kasutatud allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Island · http://www.google.ee/ · http://www.annaabi
võimaldas inimesel toota rohkem kui üksnes oma tarbeks. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid ning hakkas kujunema inimeste varanduslik ebavõrdsus, mis lõi eeldused klassiühiskonna sünniks.Perekondade teke,varanduslik kihistumine,ebavõrdsus,tekivad erinevad klassid,sõjaväed,riigi teke,huvi kultuuri ja hariduse vastu.Tsivilistatsioon on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonnad,nim ka varasteks kõrgkultuurideks ~5000 a.t.On toimunud üleminek põlluharimisele ja karjakasvatamisele(alates pronksiajast)Varanduslik kihistumine,riikluse teke,kirja olemasolu(5000 a.t sumeritel Mes.ja egiptlastel)vaimne tegevus koolides(koolide teke,kirjanduse,teaduse ja kunsti areng,vaatlused ja religioonid.On kujunenud ühiskondlik tööjaotus.Primaarne tsivilisatsioon.~3000 ekr leidis aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres.Indias Induse kallastel tekkis tsivilisatsioon ~2500 ekr,Vahemeres Kreeta saarel ~2000 ekr ja Hiinas Huang He jõe orus ~1600 ekr
kliima ja pinnamoega. b) Kuidas on spetsialiseerumine seotud loodusolude, maakasutusega jnec. Kuna riigi territooriumil on erinev kliima ja pinnamood, siis kasvatatakse eri osades mitmeid kultuure nt India niiskemates ida-ja lääneosades kasvatatakse riisi, nisu kasvatatakse põhja pool ja maisi Dekkani platool. Saksamaa põhjaosas tasastel ja viljakatel aladel kasvatatkse teravilju ja lõunaosas keskendutakse karjakasvatamisele, kuna mäed takistavad põlluharimist. c) Miks neid kultuure kasvatatakse? Kuna need on kohastunud kliimatingimuste ja pinnamoega, neid on riigil kasulik kasvatada ja lisaks saab neid kultuure välja eksportida, olulised on ka toidutraditsioonid. D. Põllumajanduse osatähtsus riigi majanduses. Põllumajanduse osatähtsus on riigi majanduses väga suur. Sellega saadakse lauale toit ja
2. Sekundaarsed ehk need, mis on tekkinud olemasolevate tsivilisatsioonide mõjul. Primaarsed: 1. Mesopotaamia ja Egiptus. 2. Induse tsivilisatsioonid. 3 Hiina 4. Andide ja Kesk-Ameerika tsivilisatsioon. 6. Joruba tsivilisatsioon aafrikas(Nigeeria aladel). Põlluharimisele üleminek peale jääaega(11 000). Toimus see viljakal poolkuul e alal Egiptuse ja Mesopotaamia vahel. Looduslikud olud põlluharimiseks soodsad(mitte nagu praegu), u 8000 ekr algas üleminek põlluharimisele ja karjakasvatamisele. Tuntumad asulad Jericho, Catal Hüyük-hiilgeaeg u 6000-7000 ekr. Tekkeajal polnud põllumehed vaid kütid, kes hakkasid loomi kodustama ja põldu harima. Jericho u 9000 ekr , samuti polnud algselt põlluharijate asula ja u 8000-7000 ekr mindi üle põlluharimisele, oli kindlustatud asula. Üldmuljelt olid sellised, mis jätavad võrdse mulje e valitsejatele viitavat materjali pole- ühiskonna pilt arheoloogiliste leidude põhjal võrdne. Sealt leitud kaunistatud kolpasid, mis
annaabi.ee 
