70 000 plaati. Albumid: 1999/10212 – „Terast mis hangund me hinge“20.11 2004/10217 – „Hiiekoda“11.12 2005/10218 – „Terast mis hangund me hinge 10218“11.11 2008/10221 – „Iivakivi“ 24.02 2010/10223 – „Äio“03.03 2011/10224 – „Ulg” 01.11 2014/10227 - „Karjajuht” 07.03 Aitäh tähelepanu eest! https://www.youtube.com/watch?v=dC 3Q9q4cRZA
.......................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................... 10 2 Sissejuhatus Metsatöll on Eestist Tallinnast pärit bänd mis sai alguse 1999 aasta 24. veebruaril. Nende muusika stiilid on heavy metal ja folk metal. Nende kuulsaimad albumid on "Terast, mis hangund me hinge" (1999), "Hiiekoda" (2004) ja "Karjajuht" (2014). Ajalugu 1999. aasta 24. veebruaril said Tallinna äärelinnas Pääsküla raba servas laulja-kitarristi Markuse keldris kokku kolm meest, kellest üks oskas natuke kitarri tinistada, teine tundis kedagi, kes päriselt ka trumme mängis ning kolmandal kibeles keelel ühele hevibändile igati sobilik ürgse kõlaga nimi – Metsatöll. „Metsatöll“ on iidne eesti murdesõna, mis tähendab hunti.Mõeldud-tehtud – paari päevaga loodi neli-viis lugu ja mõned kuud
karjadena. Iga rühm elab oma individuaalsel territooriumil, mis paikneb piki jõge ning mida kaitseb üks, vähemalt kahekümne aastane loom. Noored isasloomad viibivad läheduses väikestes karjades. Probleemid saavad alguse siis, kui mõni neist täiskasvanule emasloomale ligineda üritab. Domineeriv isasloom sööstab viivitamatult talle kallale, et oma võimsa keha ja pikkade hammastega võistleja teatud kaugusesse ajada. Karjajuht säilitab oma positsiooni harilikult umbes 10 aastat. Kui domineeriv isasloom oma ülekaalu tõestada ei suuda, võtab karja juhtimise üle üks tema rivaalidest. Kaks võistlejat pööravad omavahel kohtudes teineteisele selja, tühjendavad end ning heidavad lameda saba kiirete liigutustega väljaheited mitme meetri kaugusele. Seejärel lähevad nad rahumeeles erinevatesse suundadesse laiali. 3 Paljunemine
hoidma.Karja sisene alluvusvahekord ei ole alati kindel, tavaliselt pannakse võimusuhted paika paari päeva jooksul peale kohtumist.Noored loomad võivad enda hulgast välja valida liidermära või saab karjajuhiks täkk.Kui hierarhiaredel on paika pandud muutub see aja möödudes vaid vähesel määral.Hierarhia redelil kõrgemale tõusevad enamasti aktiivsemad, kangekaelsemad ja suuremakasvulised loomad.Täkk hoiab karja koos ja on karja kaitsjaks, isegi kui ta pole otsseselt karjajuht. Ühe karja liikmed tegutsevad enamasti koos, 90%liikmetest söövad ja puhkavad vähemalt paarikaupa ühel ajal.Hobuste karjakäitumise juurde kuulub üksteise järel liikumine- pea sabas kinni(vaata joonis 1).Sellise käitumisega koolitavad vanemad karjaliikmeid nooremaid ja aitavad neil rännakutel hirmu tekitavaid kohti läbida. Joonis 1. Hobusekarja liikumine.(www.google.com 17.10.2012) Sotsiaalsete suhete juurde kuuluvad ka paaritumissuhted.Kui hobused on vabalt karjana
Kits sööb lehisvihtasid meeleldi (nõgesevihad ja vaarikavihad eriti). Sööb hea meelega ka silo, teravilja, kaera. Vaenlased kaljukotkast kuni karuni. Metskitsel on palju haigusi (ümarussid kopsus näiteks - praktiliselt kõik isendid nakatunud). Metssiga. Teadaolevalt suurim siga Eestis lasted 300 kilo. Kapsast eriti ei söö. Kohastunud elama tihedates tihnikutes. Karjalise eluviisiga loom. Karjad moodustuvad tavaliselt emise juhtimisel. Väga suure karja puhul võib ka kult karjajuht olla. Sünnihetkel kaalub põrsas 1,2-1,4 kilo. Esimesed 4 elukuud on vöödilised, siis vöödid kaovad. Kõige viljakam emis on 6-aastane. Siga on üsna tark loom ja oskab karja hoida ohtudest eemale. Esimese eluaasta jooksul sureb ca 50% põrsaid ära. Kannatab hästi igasuguseid vigastusi. Tugev ja vintske loom. Hirv. 26 alamliiki. Eestis elab euroopa punahirv (kuskil 1500-1700 isendit). Punahirvel sooline dimorfism suur. Emased isendid poole väiksemad. On dendrofaag, kuid sööb ka
võivad nad vahepeal sukelduda. Kapibaarad võivad mitu korda järjest astuda seksuaalsesse ühtesse. [], [] Siiski on ka siin eelis dominantsel isasel, muidugi ei suuda ta paarituda kõigi oma karja emastega ja seda kasutavad ära teised karja isased. Kuid siiski emased soovivad paarituda karja juhiga, siis nad annavad talle rohkem aega ja võimalust nad on dominantse isase järel kauem valmis ootama. Kuigi aegajalt saavad paarituda karja tavalised isased loomad, siis karjajuht saab neist olulisemalt regulaarsemalt paarituda. Isastel kapibaaradel on viljastamisvõimalised spermarakud elu lõpuni. Kõige aktiivsemaks paaritumisperioodiks on juuli oktoober, sest siis kui pojad sünnivad on märg hooaeg ja sel ajal on toitu külluses. [] Joonis 7 Kapibaara poegadega ( http://www.hedweb.com/animimag/capybara.jpg ) KAPIBAARA VANEMLIK KÄITUMINE Kapibaarad on imetajad (Joonis 5 on näha imetavat kapibaarat). Emane kapibaara saab
annaabi.ee 
