silmitsi seisma ka oma eale vastavate kompleksidega. See peegeldub eesotsas tema ühesest ja tuimast suhtenivoost nii iseenda kui oma kaaskondsete vastu. Parasjagu on "hõõgumas" mingisugune välispoliitiline konflikt Juudasemaa linnriikide (?) vahel ning paralleeli tõmmates 1941. aasta Leningradi sündmustega oli ka selles kontekstis tunda blokaadi- sündmuste valusat ilmekust. Sellises olukorras on teatavasti inimeste psühholoogiline tasand sellises staadiumis, et hakkab tekkima nn. karjaefekt - inimesed vajavad ükskõik millist teadmist, millele nad võiksid selge mõttega orienteeritud olla. See aga ei tähenda tihtipeale indiviidide kainet mõtlemist, kuna taoline situatsioon annab aluse marodöörlusele, võimupöördele, kõigele kaootilisele, mis pole süsteemi osa. Raamatus oli kirjeldatud, kuidas rahvas on piiratud müüride taha oma linna sisse, mida valvab armee. Selline olukord tekkis
· Agregeeritud koondumine rühmadesse, kohtame tihti klonaalsete (vegetatiivsete) taimede puhul (mättad), agregeeritult paiknevad ka mitmed loomad, kes moodustavad karjasid, parvesid. On sellistele liikidele kasulik kahte moodi on välja arenenud sotsiaalne käitumismudel ja karjas liiklemine parandab indiviidi julgeolekut (primaadid, suured sõralised); karjaefekt e. isekus indiviidid kogunevad karja eesmärgiga mitte olla kiskjale esimene saak saaklooma ja kiskja vahel oleks teine karjaliige (sebrad); sotsiaalne struktuur tööjaotus, suhtlus (sipelgad, mesilased). Põhjuseks võib olla ka KK laigutus väga vähe ökosüsteeme, kus iga ökosüsteemi punkt sobiks igale isendile (rabataimed saavad elada ainult rabas, kuid rabad on väga laiguliselt paigutatud Eestis).
siis sellises turu tasakaalus mulle ei tekiks (Tirole 1985: 1513-1516). Sellest võib järeldada, et kinnisvara hinnamull tekib informatsiooni asümmeetria tingimustes, kus turuosalised ei oma piisavas koguses ja hea kvaliteediga infot. Mulli kindlakstegemine on aga küllaltki keeruline, kuna andmed võivad olla erinevates andmebaasides erinevad ning sageli ka ebapiisavad või ebatäpsed, vastupidiselt aktsiatele ja väärtpaberitele. Selle tõttu tekib ratsionaalsete ootuste tingimustes nn karjaefekt, mis põhjustab erinevusi turuhinna ja vara fundamentaalse väärtuse vahel. Karjaefekti tingimustes rajavad turuosalised oma otsused teiste varem tehtud otsustele. Brunnermeier ja Oehmke (2012: 29) leiavad oma uurimuses, et turul kaubeldakse väga jõuliselt ning varade väärtus võib tõusta isegi tingimusel, et varade turuväärtus on fundamentaalsest oluliselt erinev. Selline trend näitab selgelt mulli olemasolu, millele
annaabi.ee 
