lehtedest ja võrsetest. Talvel antakse pürgadele peaaegu kõikjal lisatoiduks heina ja nad külastavad meeleldi soolakuid. Vaatamata võimsale kogule on pürja liigutused kerged ja kiired, ta kahlab raskusteta soodes, liigub osavalt järskudel nõlvadel ja ujub hästi. Neile meeldib püherdada kuival pinnasel, kuid mudavanne nad ei võta. Suvel elavad väikeste gruppidena, vanad pullid tegutsevad enamasti üksikult. Talveks ühinevad grupid 3050-pealisteks karjadeks, kevadel lähevad laiali. Jooksuajaks ühinevad vanad pullid emaste gruppidega ja ajavad sealt minema üle 2 aasta vanused mullikad. Iga pulli haaremis on harilikult 26 emast. Juhtpositsiooni selgitavad pullid enamasti ähvarduspooside demonstreerimisega. Siiski on teada võitlusi, mis on lõppenud raskete vigastustega või koguni ühe vastase surmaga. Jooksuajal ei söö pullid peaaegu üldse ja kõhnuvad märgatavalt. Sel ajal levib neist tugevat lõhna, mis meenutab muskust.
Nii seadustati nimi okaapi, mida pügmeed olid juba aastatuhandeid kasutanud. Suurem osa infost okaapi elu kohta on saadud isendeid loomaaedades jälgides. Oma looduslikus keskkonnas elab okaapi äärmiselt varjatud elu, sest on väga pelglik. Kuna tal on suurepärane kuulmine, poeb ta ka kõige nõrgemat heli kuuldes kohe peitu. Paljunemine Isased ja emased okaapid elevad harilikult eraldi, vaid erandjuhtudel ühinevad nad ajutiselt väikesteks karjadeks. Innaajal kohtuvad emas- ja isasloomad vaid lühikeseks ajaks. Oletatakse, et mõlemad partnerid otsivad üksteist üles haistmise abil. Paaritumisvalmis emane märgistab oma territooriumi erilise lõhnaga, mis on isase jaoks üheselt mõistetavaks signaaliks. Kui isane hakkab oma väljavalituga kurameerima, jalutab ta emase eest läbi, pea tahapoole pööratud ning näitab oma kaunist valget kurgualust.
suurte mätastena maast üles , puudelt murtakse oksad küljest mis teeb puule haiget ja tõmmatakse ka ülesse väikseid puid . ( Loomad , lk 220 , David Burnei ) Seltsingud : Elevandid elavad peregruppidena , mis koosnevad kõige vanemas ja kogenumast emasloomast ning teistest erineva vanusega emastest koos poegadega . Selleks et end kaitsta või lopsaka taimkattega piirkondades toituda võivad väiksed aafrika elevantide rühmad koguneda suurteks mitmesaja pealisteks karjadeks . Aafrika ja India elevandid elavad peamiselt väikeste peregruppidena . Isasloomad liituvad karjaga siis kui emasloom on suguliselt vastuvõtlik . Muudel aegadel elavad emas ja isasloom üksteisest täiesti eraldi. Noored poisselevandid kogunevad samuti väikesteks gruppideks . Isastel India elevantidel on kord aastas sugulise erutuse periood , mille käigus nad võivad muutuda eriti ohtlikuks ja agressiivseks . ( Loomad , lk 221 , David Burnei ) Elevandi siseehitus :
annaabi.ee 
