raskendavate asjaolude loetelu või kitsendab konfiskeerimise aluseid jne. KarS kitsendas raskendavate asjaolde nimistikku:KrK s oli joobes olek raskendav asjaolu,selle pidi alati uurimise käigus kindlaks tegema,nüüd KarS is ei ole joove enam raskendavaks asjaoluks.(Joobes juhtimine joove on süüteo koosseis mitte asjaolu) Raskem karistusseaduses on see kui lisab põhikaristusele lisakaristuse,lisab põhikoosseisule kvalifikatsiooni. Raskemat karistusseadust ei või üldjuhul kohaldada,aga erandiks on inimsusevastased ja sõjasüüteod.See reegel on üldtunnustatud ja rahvusvaheline. Süüteo toimepanemise aeg Süüteo toimepanemise aja määratleb § 10 mille kohaselt tegu loetakse toimepanduks kooseisupärase teo tegemise ajaga e. lähtutakse teo teooriast.Tegu on toime pandud ajal mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Viimane kehtib nende tegude kohta mis on toime pandud tegevusetuse vormis.
selgus, et meie riigi kohtusüsteem on kolmeastmeline ning kõrgeim kohus on Riigikohus ning see asub Tartus. Mina jõudsin seda tööd kirjutades enda jaoks arusaamale, et minu arvates kahjuks on Eesti Vabariigis karistused süütegude eest üsnagi leebed. Mitmel juhul on isik, kes on sooritanud mõrva, pääsenud vaid mõne aastase vangistusega või veelgi kergemalt. Karistusõigusel on aga siiski täita väga oluline roll meie igapäevaelus ning tegemistes. Kui Eesti Vabariigis ei oleks karistusseadust antud kujul, oleks väga raske turvaliselt hakkama saada. 22
68. Lisaks teo karistatavuse hindamiseks olulistele faktilistele asjaoludele peab süüdistus kaitseõiguse tagamiseks kajastama ka prokuratuuri õiguslikku hinnangut süüdistatava teole. Peale kohustuse esitada süüdistusakti lõpposas kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi (KrMS § 154 lg 3 p 3) eeldab kõnealune nõue ka seda, et blanketse koosseisutunnuse puhul oleks süüdistuses viidatud väljapoole karistusseadust jäävatele õigusnormidele, mis seda koosseisutunnust sisustavad (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-1-1-107-00, p 4.1; 5. aprilli 2012. a otsus asjas nr 3-1-1- 25- 12, p 10.1 ja 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-106-13, p 9. Vajalik on ka õiguslik hinnang, kas tuvastatud asjaolud tähendavad maksuseaduse kohaselt seda, et maksuõigussuhet, mida maksudeklaratsioonis näidatud andmed kajastavad, tegelikult ei eksisteeri. Peab
annaabi.ee 
