kuriteo seadusega maaratlemise printsiip; Karistusseadustiku kehtivuses valjendub personaalsus e. isikupohimote; identse normi pohimote; individuaalse kaitse pohimote; Oigussusteemid ja karistusoigus 1. Mandri-Euroopa e. Kontinentaal-Euroopa oigussusteem; 2. Anglo-Ameerika oigussusteem; 3. Islami oigussusteem; 4. Sotsialistlik oigussusteem; 5. Judaistlik oigussusteem; 6. Hinduistlik oigussusteem; 7. Aafrika ja Madagaskari 5igussusteem; Eesti aladel kehtinud karistusseadused 1903. a Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik 1929. a Eesti Kriminaalseadustik (identne eelnevaga) 1940. a Vene NFSV 1922. Ja 1926. a Kriminaalkoodeksid 1941-1944. a Saksa Kriminaalseadused 1945-1962. a Vene NFSV Kriminaalkoodeks 1961.a NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse Alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks 1992.a Kriminaalkoodeks (muudetudjaparandatud) 2002
Janika Päll Tallinn 2001 4 Muinasaja seaduskogumike antoloogia- Amar Annus, Kaspar Kolk, Jaan Puhvel, Janika Päll Tallinn 2001 4 Seadused ise on kasuistlikud- see tähendab, et on esitatud üks reegel ühe kindla konflikti või administratiivküsimuse reguleerimiseks5. Sätted on enamasti kirjutatud vormis: kui,...siis - ehk igale teole vastav karistus. On püütud reguleerida hästi täpselt iga tegu ja sellele järgnevat karistust. Äärmiselt rangelt on reguleeritud karistusseadused. Üldine karistuspõhimõte oli talioon- silm silma ja hammas hamba vastu- rohkesti oli ette nähtud ka surmanuhtlust 6. Siin kohal tehti vahet erinevatel klassidel. Hammurapi koodeksis eristatakse kolme ühiskonna kihti- täieõiguslik, poolõiguslik ehk paleesõltlane, ori. Koodeks näeb ette taliooni kasutamise siis kui süüdistaja ja süüdistatav on samast klassist ja kannatanu peab olema vaba mees. Kui
See regulatsioon toetub järgmistele põhimõtetele: 1. Territoriaalsuspõhimõte 2. Kaitsepõhimõte 3. Universaalsus- ehk maailmaõiguse põhimõte 8 1. KarS §- s 6 lg 1 säilitatakse juba KrK §- s 4 lg 1 sisaldunud territoriaalsuspõhimõtet. Selle järgi kehtivad teatava riigi karistusseadused kõigi isikute suhtes, kes selle riigi territooriumil on süüteo toime pannud, sõltumata kurjategija ja kannatanu kodakondsusest. Eesti karistusseadus kehtib kõigi Eesti territooriumil toimepandud ja KarS järgi süütegudeks, st väärtegudeks ja kuritegudeks loetud tegude kohta. 2. Siin on karistusseaduse kehtivuse aluseks võetud vajadus kaitsta riigile olulist õigushüvesid ka siis, kui neid ründab välismaal toimepandud tegu, kuna välisriigi
Tagajärje saabumise aega ei arvestata. Karistusõiguse ruumiline kehtivus Karistusõiguse ruumilist kehtivust reguleerib siseriikliku karistusõiguse ruumilise kehtivuse suhet teiste riikidega.KarS-is § 6,8,9 See regulatsioon toetub: a) territoriaalsus põhimõttele b) kaitsepõhimõttele c) universaalsus e. maailma õiguse põhimõttele Territoriaalne põhimõte on sätestatud § 6 ja selle järgi kehtivad teatava riigi karistusseadused kõigi inimeste suhtes kes selle riigi territooriumil on süüteo toime pannud sõltumata kurjategija ja kannatanu kodakondsusest.Lähtudes sellest põhimõttest eesti karistusseadus kehtib kõigi eesti territooriumil toime pandud ja KarS-i järgi süütegudeks loetud tegude kohta.Territooriumiks loetakse riigi piires olevat maismaad s.h.saari ja kogu veeterritooriumi (akvatooriumi). Viimase hulka kuuluvad siseveed,rannaveed ja territoriaalveed(12 meremiili) maapõu
annaabi.ee 
