04.2011, 3-4-1-13-10, p 57, 62); kohtusüsteemi efektiivsus ehk kohtute menetluslik tõhusus (RKPJKo 09.04.2008, 3-4-1- 20-07, p 19); õiguskindluse tagamine (RKÜKo 10.04.2012, 3-1-2-2-11, p 67); poliitilise vastutuse tagamine (RKÜKo 19.04.2005, 3-4-1-1-05, p 26, 34); isikute elu, tervise ning omandiõiguse kaitse (RKÜKo 27.06.2005, 3-4-1-2-05, p 77); jõustunud kohtuotsuse õigusjõud (RKÜKm 22.11.2011, 3-1-2-2-11, p 23); õiguskaitsesüsteemi (kohtusüsteemi) efektiivne toimimine, karistusotsuse seadusjõud, õiguskindlus ja õigusrahu (RKÜKm 28.04.2004, 3-3-1-69- 03, p 29; RKÜKo 02.06.2008, 3-4-1-19-07, p 23). RKHK on kord käsitanud elu esmase ja kõrgeima põhiseadusliku väärtusena (RKHKm 30.05.1997, 3-3-1-14-97, p 1). Näiteks, kuidas Riigikohus on tuletanud menetlusökonoomia põhiseadusliku järgu, on järgmine mõttekäik: „Kohtusüsteemi efektiivsuse tagamine on PS XIII ptk-s väljenduv põhiseaduslik
hüvitamise kohustus tuleneb vahetult ka isiku põhiseaduslikult sätestatud õigustest. Kuigi haldustõkendi iseseisvaks põhieesmärgiks pole repressioon ning tõkendi kohaldamine ei sisalda endas õiguslikku hinnangut ja hukkamõistu, puudub haldustõkendi ja halduskaristuse vahel olemuslik barjäär. Oma sisult võrreldavate tõkendite ja karistuste oluline erisus seisneb repressiooni ulatuses. Seetõttu saab kohaldatud tõkendit seaduses ettenähtud juhtudel arvestada ka karistusotsuse täitmisel. Nii näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku § 348 järgi arvatakse halduskinnipidamise aeg haldusaresti tähtaja hulka. Tõkendite ülaltoodud olemus eeldab tõkendi tuginemist seadusele ning kohaldamist ranges vastavuses seaduse nõuetega. 2. Halduskaristused ja nende liigid Halduskaristus on seadusega ette nähtud negatiivseks tagajärjeks haldusõiguserikkumise toimepanemise eest. Halduskaristus on õiguslik repressioon, mis avaldub õiguserikkuja
hüvitamise kohustus tuleneb vahetult ka isiku põhiseaduslikult sätestatud õigustest. Kuigi haldustõkendi iseseisvaks põhieesmärgiks pole repressioon ning tõkendi kohaldamine ei sisalda endas õiguslikku hinnangut ja hukkamõistu, puudub haldustõkendi ja halduskaristuse vahel olemuslik barjäär. Oma sisult võrreldavate tõkendite ja karistuste oluline erisus seisneb repressiooni ulatuses. Seetõttu saab kohaldatud tõkendit seaduses ettenähtud juhtudel arvestada ka karistusotsuse täitmisel. Nii näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku § 348 järgi arvatakse halduskinnipidamise aeg haldusaresti tähtaja hulka. Tõkendite ülaltoodud olemus eeldab tõkendi tuginemist seadusele ning kohaldamist ranges vastavuses seaduse nõuetega. 2. Halduskaristused ja nende liigid Halduskaristus on seadusega ette nähtud negatiivseks tagajärjeks haldusõiguserikkumise toimepanemise eest. Halduskaristus on õiguslik repressioon, mis avaldub õiguserikkuja
Võimaldab käskmenetlus kriminaalmenetluse lõpule viia kulusid kokku hoides, vähese ajakuluga ning tähelepanu äratamata. Käskmenetlust rakendatakse väga harva ja sellel on mitu põhjust. Esmalt ongi käskmenetluse kohaldamisala seaduses kitsalt piiratud (miks?). Selle menetluse raames otsustatakse ennatlikult ja ilma süüdistatavat piisavalt ära kuulamata. Isikud ei kaitse end eri põhjustel (ükskõiksus, kartlikkus, teadmatus) isegi ebaõiglase karistusotsuse vastu. Ei jõua kuriteo tõsidus küllaldaselt süüdistatava teadvusse. Peale selle esineb oht, et prokuratuur ja kohus lõpetavad asja käskmenetluse kaudu sageli ainult töö kokkuhoiu eesmärgil ja et mõistetakse teadlikult liiga kerge karistus selleks, et vältida süüdistatava protesti. Teisalt on käskotsuse vaidlustamiseks piltlikult öeldes vaid süüdistataval vaja öelda, et talle ei meeldi see, mida kohtunik
annaabi.ee 
