mille suhtes (so õigussuhte objekt) on positiivse õiguse kohaselt kästud/lubatud/keelatud teha ja mida mitte. 6 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna eraõiguse instituudi 2015 eraõiguslike kaasuste lahendamise metoodika; Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2015 bakalaureuseeksami haldusõiguse kaasuste lahendamise metoodika jt. 7 http://web.zone.ee/carolus/otmTeema-uus.doc kuvatud 10.05.2015 kell 15.15. Õigusnormil on reeglina kaks olulist osa: teokoosseis (hüpotees, karistusnormis dispositsioon) ja õiguslik tagajärg (dispositsioon, karistusnormis sanktsioon). Eelnevalt nimetatud teokoosseis määrab, millisele faktilisele olukorrale vastav õiguslik tagajärg kohaldub. Normi teokoosseisuna nähakse ette kõik see, mis peab reaalses maailmas toimuma, et järgneks sama normi õiguslik tagajärg. Teokoosseisuna ei sätestata seejuures mitte konkreetset sündmust, vaid tüüpilist ehk abstraktset olukorda, mida saab kasutada
sõltumata on tegelikult toimunud; 2 õigusnormid so ülemlause, normatiivne pool, st objektiivne õigus. Õigusnormid on aga informatsioon sellest, mida (so normi/õigusssuhte sisu) kellel (so õigussuhte subjekt) ja mille suhtes (so õigussuhte objekt) on positiivse õiguse kohaselt kästud/lubatud/keelatud teha ja mida mitte. Õigusnormil on reeglina kaks olulist osa: teokoosseis (hüpotees, karistusnormis dispositsioon) ja õiguslik tagajärg (dispositsioon, karistusnormis sanktsioon). Eelnevalt nimetatud teokoosseis määrab, millisele faktilisele olukorrale vastav õiguslik tagajärg kohaldub. Normi teokoosseisuna nähakse ette kõik see, mis peab reaalses maailmas toimuma, et järgneks sama normi õiguslik tagajärg. Teokoosseisuna ei sätestata seejuures mitte konkreetset sündmust, vaid tüüpilist ehk abstraktset olukorda, mida saab kasutada
mõni selline isik, keda karistusõiguslikult varguse toimepanijana käsitada ei saa. Nt isik, kes alles pärast varguse faktilist lõpetamist paneb toime teo, mis on põhjuslikus seoses kannatanu omandi kaotusega (nt asja varjamine) või isik, kes ettevaatamatusest teeb võimalikuks varguse toimepanemise. Kuriteokoosseisust tuleneva käitumiskohustuse rikkumise eest tsiviilõigusliku vastutuse kohaldamine ei eelda seda, et isik oleks sama kuriteokoosseisu järgi süüdi tunnistatud: karistusnormis ettenähtud käitumiskohustuse rikkumine on võimalik kindlaks teha ka tsiviilkohtumenetluses sellest sõltumata, kas kriminaalmenetlust üldse toimetatakse või milline on selle tulemus. Kaudne õiguslik seos tsiviilhagis esitatava nõude ja kriminaalmenetluse aluseks oleva kuriteokoosseisu vahel siiski eksisteerib tsiviilhagi võib esitada üksnes kannatanu (KrMS 37 lg 1). Samas võib õiguslik seos tsiviilhagis esitatava nõude ja menetluse aluseks oleva kuriteokoosseisu vahel ka puududa
annaabi.ee 
