Vilde, A.H.Tammsaare, O.H.Münther, tulevane keeleteadlane J.Veski ja revolutsionääriks kujunenud H.Pöögelmann. "Teataja" seadis oma programmis esikohale "uue sureliku suuruse"- majanduse, pidades seda ka rahvuse arengu võtmeküsimuseks. Elulähedaselt praktilise, materialistliku hoiaku tõttu tekkis "Teatajal" äge poleemika "Postimehe" aatemeestega. 1903. a. asutasid sotsiaaldemokraadid Peeter Speek ja Mihkel Martna Tartus pahempoolse ajalehe ,,Uudised''. 1905. a lõpul alanud karistusaktsioonide käigus suleti "Teataja" ja toimetuse poliitiliselt aktiivsemad liikmed põgenesid välismaale. Võimude tagakiusamine tabas ka "Postimeest", mis ajutiselt suleti. 19. sajandi lõpul hoogustus linnade areng. Mahult jõudsasti kasvav ja sisult mitmekesistuv ajakirjandus kujunes 20. sajandi algul järjest olulisemaks kultuuriteguriks. Ajalehtede suur tiraaz kindlustas ilukirjanduse laia leviku.
pöörates erilist tähelepanu ühistegevusele. Jaan Tõnissoni eestvõtmisel asutati nii esimesed põllumajanduslikud ühistud kui laenu ja hoiuühisused. 1905.aastal revolutsiooni mille tulemusel oli tsaar sunnitud andma kodanikele teatavad poliitilised vabadused. Jaan Tõnisson kasutas neid eestlaste õiguste laiendamiseks, luues sel eesmärgil esimese Eesti poliitilise partei Rahvusliku Eduerakonna. Jaan Tõnissoni protesteeris ägedalt tsaarivõimude poolt Eestis vallandatud karistusaktsioonide vastu. 1906.aastal valiti Jaan Tõnisson esimese Eesti poliitikuna Vene Riigiduumasse. Siin ühines ta protestiliikumisega tsaarivalitsuse sammude vastu, millega üritati antud vabadusi tagasi võtta. Seetõttu istus ta mitmed kuud vangis. See ei suutnud Jaan Tõnissoni aktiivsust aga pidurdada. Revolutsioonijärgsetel aastatel keskendus ta eestikeelse koolisüsteemi arendamisele, luues üle maa kooliseltse ning avades eestikeelseid gümnaasiume
ei jäta saan ma väga pahaseks!", või tulemust anda: ,, Enne kui sa koduseid töid ära ei tee, telekat ei vaata!". Niisugune edu kestab aga vähe aega, sest karistused ei aita lastel õppida oma käitumist muutma ning probleeme iseseisvalt lahendama. Karmid karistused alandavad lapsi ja viivad soovini vanematele kätte maksta jätkuva halva käitumise kaudu, või siis hoopiski ülepingutatud ,,korralikkuseni", et kaitsta end impulsiivsete karistusaktsioonide eest. Igasuguste igapäevaste situatsioonide- jorutamine, koristamine, magamaminek, ühised söömaajad- varal, et hädavajalik on olla järjekindel, kui kokkulepitud piiridest on üle astutud (Rogge 2002: 234-235). 4.2 Karistus Kasvatab lapses sobitumis- ja meeldimisvajadust. Muudab lapse muutunud käitumise sõltuvaks vanema-kasvataja ligiolekust. Arendab lapses süütunnet: ,,Ma olen paha laps!", vanemad aga tunnevad: ,,Ma olen halb kasvataja!".
annaabi.ee 
