Sõja järel ei tehtud tsemendi tootmises erilisi tehnilisi uuendusi ja toodang kasvas peamiselt tööjõu parema kasutamise arvel. Tsemenditehas tootis tsementi aastani 1962 Port-Kunda pöördahjudega. Pilt kolmandast tehasest: 1957. aastal alustati neljanda tehase ehitamist. Kõigepealt tuli rajada ehitajatele elamuid. Esimesteks ehitajateks olid vangid. Kiirkorras rajati Kundasse vangilaager koodnimetusega "Ehitajate linnaosa". Nn ehitajate linnaosas oli umbes 1500 elanikku, karistusajaga kuni 3 aastat, ligi 100 siseministeeriumi valvemeeskonna teenistujat ja paarkümmend eraisikut tavapersonalina, lisaks koerad. Vangilaagri juurde kuulusid 3 kasarmut vangidele, söökla- klubi (praegune õmblusvabrik Segers Eesti OÜ), koolimaja (Ehitajate 5), haigla (praegune polikliinik), valvemeeskonna kasarmu ja söökla (praegune Mäe 31) ja paljud muud rajatised. Vangide ehitatud on ka Kalda ja Kasemäe tänavate kahekordsed kivimajad. Kunda uued elamud ehitati Korismäele
ülekaalus olev vastasvõistkond on värava visanud. Vähemuses mängimine tähendab, et karistuse määramisel peab üks võistkondadest mängima väiksema arvu mängijatega karistusaja lõpuni või hetkeni, mil visatakse värav.Kui ühele mängijale määratakse samal ajal nii väike kui ka suur karistus, tuleb suurem kanda esimesena. Kui mängija ründab vastast küünarnukkidega või muul keelatud moel ning viimane kukub jääle, karistatakse toorutsejat tavaliselt 2-minutilise karistusajaga. Sama saatus tabab seda, kes lööb vastast hokikepi otsaga. Võistluse korraldaja võib pärast mängu lõppu läbi viia mis tahes mänguolukorra uurimise ja määrata lisakaristusi ka pärast mänguaja lõppemist. Keelatud on: mängida pea kohale tõstetud hokikepiga, ilmse kavatsusega lüüa vastast; panna vastasele jalga või keppi ette nii, et ta kukub; kukutada ennast otsa (teha „pukki”) sellele
1944. aasta suve lõpul, kui sakslased valmistusid Eestist lahkuma, saadeti prantsuse juudid välja kaevama Saksa okupatsioonivõimude poolt varem Tallinna lähedal hukatute laipu. Ei ole aga teada, kus laipade väljakaevamine täpselt toimus. 1944. aasta augustis, Punaarmee sissetungi eel, algas vanglate ja laagrite tühjendamine poliitvangidest. 1944. aasta augustis andis Ostlandi riigikomissar korralduse, millega osal lühema karistusajaga sõjaväekõlblikele vangidele anti võimalus astuda sõjaväkke. Pikema karistusajaga vange asuti evakueerima Stutthofi koonduslaagrisse. Augusti lõpuks oli mais saabunud prantsuse juutidest elus veel umbes 40. 1. septembril 1944 jõudis laeval Tallinnast Stutthofi partii poliitvange, nende hulgas ellujäänud 34 prantsuse juuti. Sõja lõpuperioodi Saksamaal elas neist üle ja jõudis tagasi Pariisi 20 meest, lisaks kaks meest Leetu jäänud saatusekaaslastest.
annaabi.ee 
