mõnelegi näiteks ooperilaulja Tiit Kuusik ja dirigent Gustav Ernesaks alustasid muusikuteed just dzässi juurest.Eesti esimene niiöelda akadeemiline dzässikontsert, Priit Veebeli ülesastumine toimus 3.novembril 1936 Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Publik võttis kontserdi hästi vastu, piletid olid välja müüdud. Samas ei jäänud dzäss ainult linnamuusikaks.Oma dzässorkestrid tegutsesid ka sellistes väikestes kohtades nagu Karksis, Sammastes, Uue-Karistes ja Pöide-Uuemõisas.See, et tavapäraseid dzässipille nagu saksofone polnud alati saada, ei seganud muusikuid. Eesti dzässi loomuliku arengu peatasid Teine maailmasõda ja okupatsioonid. DZÄSSMUUSIKUD EESTIS KAASAJAL Raivo Tafenau muusikutee algas akordioniõpingutega Pärnu muusikakoolis.Saksofoni võttis ta kätte alles 17-aastaselt, kui hakkas mängima dixieland-bändides. Ta lõpetas Tallinnas G.Otsa nimelise muusikakooli akordionistina. Peale sõjaväge mängis Raivo Tafenau mitu
vahetusel ning veidi hiljem. Nende hulka kuulub ka kaks tellismaja. Historistlik, kuid paljude juugendlike joontega on Puka talu torniga maja, mis pärineb aastast 1900 (Pärdi, 2007). 9 Kolmanda rühma moodustavad nn 20. sajandi vaimus ehitet majad. Nende hulgast tuleb kõigepealt nimetada Eesti esimest arhitektide projekteeritud talumaja, milleks oli Puisi talu häärber (1913) Uue- Karistes. Enne Esimest maailmasõda ehitati siin arhitektiprojekti järgi veel teinegi taluhäärber, Suure- Losu kivihäärber (1914). Eesti ajast on kindlalt teada üks arhitekti kavandatud maja: Kävardi talu uue elamu autor oli Šveitsi arhitekt. See on ka ainus juhtum, kus juba 1930. aastail lammutati vana häärber, et asendada see uue ja moodsamaga (Pärdi, 2007). Üldiselt kujunes Hallistes ja Helmes 1860.–1870. aastail välja omamoodi tüüphäärber: võrdlemisi
Dancing Palace Gloriast (K. Strobeli orkester) ja Dancing Parisist (J. Pori), stuudiost män- gisid Merry Pipers, Dancing Travellers, eelmainitud Kuldne 7, kvartett Speek-Veebel-Elts- Kruus ja Six Swingers (Mutsu 1991, 7: 37). Kodumaise ringhäälingu džässisaadete tähtsust oma muusikamaitse kujunemisel ja arendamisel on rõhutanud just väiksemates kohtades tekkinud džässorkestrite pillimehed (H. Juurikas Talis, vennad Juttused Uue-Karistes). Tõenäoliselt suurim oligi omamaiste saadete tähtsus, kuna lihtrahva puudulik võõrkeelteoskus ei võimaldanud rootsi- või ingliskeelsetest saadetest piisavalt aru saada; seega võib oletada, et võõrkeelseid džässisaateid kuulas põhiliselt siiski üsna selgelt piiritletav sihtgrupp – džässi- huvilised muusikud 240 . 239 Paralleelselt ringhäälingu arenguga tekkis meil ka hulk nn piraatsaatjaid, millest meie kontekstis oleks
annaabi.ee 
