tahtmise juures iga õpilaseni, ei toimu õpetaja ja õpilase vahelist head kontakti, mis aga toimub õpilaste omavahelisel suhtlemisel. Ja niimoodi jäävadki õpetajad ainult pealtvaatajateks, kui toimuvad riiud ja kaklused, mis võivad teine kord muutuda lausa rasketeks vägivalla juhtumiteks. Arvan, et õpetajal peaks olema siiski luba sekkuda , ka füüsiliselt kui seda antud hetkel vaja on õpilase turvalisuse kaitseks. Sest see aitaks pidurdad neid noori, kes arvavad et on karistamatud. Ükski suure algustähega tõeline õpetaja ei kasuta kindlasti seda õigust kurjalt ära. Teine lugu on kindlasti õpetajaga( paraku on ka selliseid segunenud nende õigete õpetajatega), kes lausa naudib ja provotseerib ise õpilasi riiule ja kaklusele. Kurb on see, et koolivägivallast rääkimine käib nagu mingi propaganda lainetusena, kui see on kellelegi kasulik( hetke tähelepanu võitmiseks). Koolivägivald peaks olema igapäev arutlusel ja
Üldiselt oli tolleaja kasvatuses tähtsal kohal karistamine ning hirmutamine, kuid karistamise all ei peetud silmas füüsilist karistamist, vaid noomimist ning äärmisel juhul paaripäevast paastu. Argust peeti suureks puuduseks ja enamasti said karistada arad lapsed. Etnograafid julgevad arvata, et tolleaegsete ja tänapäevaste loodusrahvaste vahele saab tõmmata mitmeid võrdusmärke ning seetõttu väidavad nad, et arvatavasti olid ka iidsetel aegadel lapsed hõimudes üsna karistamatud ning vanemate autoriteet neile peale ei hakanud. Lapsed õppisid eeskujudest matkimise ja jäljendamise kaudu. Sugukonnad hoidsid väga kokku ning lähedaste toetus ja usaldus oli sajaprotsendiline. Muinasperioodil sai tähtsaks kõneosavuse areng . Kõneosavust õpiti oma isalt või tema asetäitjalt. Perekond kasvatas poisi eelkõige vapraks. Tütreid kasvatasid ning õpetasid emad. Naised pidid hoolitsema majapidamise eest ja võtsid osa põllutöödest (M
Miks pidas pikaajalist võitlust Inglismaa ja Madalmaade vastu? Millised olid selle võitluse tähtsaimad isikud ja sündmused, millega see lõppes? (1588 Suure Armaada hukkumine, 1581 Ühendatud Provintsid, Alba, Elizabeth I, Oranje Wilhelm). Põhjused: katoliku kiriku rahaahnus- indulgentside müük, maksud maavaldused. Kiriku rikkused ja vaimulike jõude- ja patuelu (liiderdamine, joomine), privileegid (vaimulikud ei allu ilmalikule võimule, kohtulikult karistamatud). Paavstide võimuvõitlus ilmalike valtsejatega. Ladinakeelne kirik rahvast irdunud. Kiriku reformimise vajadus. Seda ei suudetud mahasuruda, kuna M.Lutheri 95 teesi tõlgiti saksa keelde ja need hakkasid massiliselt levima. Ideed levisid trükituna (1455 Gutenberg), linnakodanikud, valitsejad ja talurahvad toetasid neid. M. Lutheri tähtsamad sündmused:2.07.1505 jäi ta tormi kätte ja tõotas eluga pääsedes mungaks hakata. Õppis
annaabi.ee 
