Marie Underi kogu ,,Verivalla" (1920) nimiluuletus on samuti otsekui maailmalõpu painajalik nägemus, kus põrgu on tõusnud maa peale ja kustutanud isegi taeva. Leidlike metafooridega loob Under õudseid pilte. Inimkonda tabanud katastroofi le vastandati maailmaparandamise püüe. Ajalaulik kutsus inimesi end paremaks muutma ning kurjuse ja vägivalla vastu võitlema. Barbaruse ja Alle luuletuses kõneleb karistaja, õiglane kättemaksja, nagu viitab Alle luuletuse ,,Karistai" pealkiri. Veel sagedasem on aga manitsus või üleskutse iseendaga aru pidada, sisemiselt puhastuda. ,,Oo, vaata, inimene, eneselle silmi!" hüütakse Barbaruse luuletuses ,,Epiloog". Inimene teebki seda näiteks Underi luuletuses ,,Ma elan". Katastroofis ellujäänu tunneb kohustust saada paremaks, hinnata talle kingitud elu. Ajaluule temaatika ja väljendusviis, eriti õuduskujundid on iseloomulikud ekspressionistlikule voolule, mis on pärit saksa kirjandusest ja kunstist
kogu "Verivalla" nimiluuletus on samuti otsekui maailmalõpu painajalik nägemus, kus põrgu on tõusnud maa peale ja kustutanud isegi taeva. Inimkonda tabanud katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe. Ajalaulik kutsus inimesi end paremaks muutma ning kurjuse ja vägivalla vastu võitlema, sagedasem on manitsus või üleskutse iseendaga aru pidama, sisemiselt puhastuda. Omapärasemad ajalaulikud olid Barbarus ("Epiloog") ja Alle ("Karistai"). 1920. aastate hakul, nn rühmituste aja lõpul, võib kirjanduses leida nii varasemate traditsioonide järgimist kui uudseid, modernistlikke katsetusi. Mitmekesisus puudutab samavõrd luule vormi kui temaatikat. Kirjutati läbi aegade tuntud teemadel, nagu loodus ja armastus, ning rõhutades kaasaegset ainet- linnaelu ja tehnikat. Traditsioonide poolt hakkab omanäolisena silma kirjakeelest erinev, eeskätt lõunaeestiline murdeluule
Armastuse helgem pool just Under (mõjutatud Suitsust) ja Adson. Vastuolulisem Visnapuu ja Semper. Otsesemalt väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidaega ajaluule (aja- ahistava aja kujund). Semper "Julmal ajal", Barbarus "Introduktsioon" ja "Laul enesest I", Kärner "Haigel ajal". Globaalse katastroofi teema, inimesed jõudnud ummikusse, Barbarus, Under "Verivalla". Sellele vastandati maailmaparandamise püüe, kurjuse vastu võitlemine, Barbarus "Epiloog", Alle "Karistai". Ekspressionism, hüperbool e kunstiline liialdamine, millega nägemust võimendatakse, rütmiline vaheldusrikkus, sõnastus raskepärane. Ajaluule oli siiski ühetooniline ja pigem väljendusvahendite katsetamine. Vaid Alle suutis selles isikupäraseks jääda, tema luulekogu "Carmina barbata"(1921) sai kriitikute kõrge tunnustuse. 1920ndate algul nii traditsioonid kui modernistlikud katsetused. Loodus ja armastus aga ka linnaelu ja tehnika. Murdeluule
annaabi.ee 
