filosoofide Platoni ja Aristotelesega, kes arutlesid suhtlemise olulisuse üle. Järgmise märksõnana on oluline 16. sajandi Itaalia filosoofi Niccolo Machiavelli töö organisatsioonilise mõju ja poliitika kohta. 1776. aastal propageeris Adam Smith uut organisatsiooni struktuuri, mis baseerus tööjaotusel. 100 aastat hiljem kirjutas saksa sotsioloog Max Weber ratsionaalsetest organisatsioonidest ja karismaatilistest liidritest. Mõned aastad hiljem tutvustas Frederic Winslow Taylor süsteemset eesmärkide püstitamist ja töötajate motiveerimist (teaduslik juhtimine, klassikaline käsitlus). 1920. aastatel viisid Elton Mayo ja tema kolleegid läbi tootlikkuse uuringud Western Electric Hawthorne tehases (humanistlik juhtimine, käitumuslik käsitlus). Hawthorne uuringud tõestasid jällegi Max Weberi teooriat
ettevõtlusvahenditest. Poliitika kui kutsumus Kui selline võõrandamine on toimunud, tekib selline nähtus nagu "elukutselised poliitikud". "Nüüd aga, selle poliitilise võõrandamisprotsessi käigus, mis kõigis maailma maades vahelduva eduga toimus, kerkisid esile, esmalt just vürstide teenistuses, esimesed "elukutseliste poliitikute" [Berufspolitiker] kategooriad ühes teises tähenduses--inimesed, kes ei tahtnud ise isandad olla, erinevalt karismaatilistest juhtidest, vaid kes astusid poliitiliste isandate teenistusse. Nad andsid ennast selles võitluses vürstide käsutusse ning muutsid viimaste poliitika ajamise ühelt poolt oma materiaalseks elatiseks ja teiselt poolt oma ideeliseks elu sisuks. Jällegi ainult Läänemaades leiame me sellist liiki elukutselisi poliitikuid ka teiste võimude teenistuses lisaks vürstidele. Minevikus olid nad nende tähtsaimaks võimu- ja poliitilise eksproprieerimise instrumendiks.
Meie linnades Peetri suur kinnitus 1710. aasta kapitulatsioonidele puudutab ainult Tallinnat. Kinnitab, et Tallinnale kehtivad kõik vanad privileegid (generaalkonfirmatsioon). Tartu, Pärnu ja Narva saavad oma varasemad privileegid taastatud 1731. aastal. 1742 oli oma privileegid kinnitatud saanud ka Kuressaare, 1764 Valga. Viljandi, Paide ja Rakvere olid erakätes. Nendest kolmest kõige suurem väikelinn oli toona Viljandi. Kui vaadata Viljandi arengut, paljuski sõltub üksikutest karismaatilistest inimestest, kes asusid kohapeal endiste linnade õiguste eest võitlema. Viljandi oli väga ebasoodsas olukorras. 1710. Viljandi põles praktiliselt maani maha. Oli küsimuseks, kas linn üldse taastub. 1722. aastal on vastu võetud otsus, et sel kohal pole enam mingisuguseid õigusi, rääkimata privileegidest. See ei takista inimestel tagasi tulemast linnaksese territoorumile. Linn aja jooksul siiski taastub. 1744 keisrinna Jelizaveta otsus Viljandi lossi läänistas ühele oma õuedaamile
annaabi.ee 
