Kaunis, puutumatu loodus Mikitamäe vallas on aluseks Natura 2000 võrgustiku loomisel, haarates enda alla AudjassaareLüübnitsa märgala ja JärvepääPäevakese lamminiidu Mädajõe kaldal. Vallakeskus asub Mikitamäe külas, mille vanuseks märgitakse enam kui 700 aastat külas oleva kalmistu olemasolu tõttu. Vallas on 18 küla: Audjassaare, Beresje, Igrise, Järvepää, Kahkva, Karisilla, Laossina, Lüübnitsa, Mikitamäe, Niitsiku, Puugnitsa, Rõsna, Rääsolaane, Selise, Toomasmäe, Usinitsa, Varesmäe, Võõpsu. Vapp Rohelisel kilbil setu sõle kujutis ja lainelõikeline vapitüvi, mõlemad hõbedased. Setu sõlg viitab tõsiasjale, et vald kuulub põlisesse setude kultuuri ja asulasse.Vapikilbi roheline osutab valla elanike põhilisele tegevusele s.o.
Peipsi rannikumadaliku näol on tegu regiooniga, millest üle 70% alast jääb kõrgusvahemikku 30- 40 meetrit üle merepinna. 40-50 meetrit üle merepinna on vaid ligikaudu 25 protsenti alast. Seega võib öelda, et tegu on äärmiselt tasase alaga (Arold, 2005). Kuigi ala on tasane ei tähenda see seda, et maastik oleks üksluine ja igav. Liivased rannikuterrassid, rannavallid, moreenikühmud ja ürgorud koos eriliste orglahtedega (Värska ja Karisilla) ilmestavad maastikut ja lisavad silmailu. Vaheldust pakuvad ka soosaared, mida leidub piirkonnas rohkesti ning järved, millest üks eriliseim on Lahepera järv. Nimetatud järv asub Naelavere ürgorus ja oli kunagi Peipsi laheks. 100 hektarist ja keskmiselt 2,4 meetri sügavust Lahepera järve ühendab tänapäeval Peipsi järvega 300 meetri pikkune Lahe oja. Olgugi, et kunagine Peipsi järve osa on kujunenud
o Maastikurajooniline on iseloomulik o Maastike mirenaalse aluse hilisjääaegne kujunemine jääjärvede toimel, mis tõttu valdavalt uhutud moreeni- ja jääjärvetasandikud o Vajuval ala asumisest tuleneva madala järveranniku kattumine turbaga ja järve pealetung rannala o Turvasrannavöönd o Suurim soostumus Eesti maastikurajoonidest (42%), samuti suur metsamaa osakaal o Orglahed (Värska, Karisilla) esinemine jõrorgude üleujutatud suudmeosades o Peipsi veetaseme perioodiliste kõikumiste ja üleujututse mõju maastikele · Emajõe Suursoo o U 200 km 2 o Eestis omalaadne n.-ö. Deltapiirkond · Kastre-Perevald (Järvselja) · Mehikoorma künnisest lõunasse, valdavalt põllustatud alad o Räpina polder · Värska orglant · Piirissaar · Räpinast lõunas madalsood, üksikud liivakühmud, millel asustus
annaabi.ee 
