lehemulda . Kasvuperioodil väetatatkse iga kahe nädala tagant . Puhkeperioodiks väetamine lõpetatakse . Kevadelvõib allamanda suuremasse potti istutada . Pistikutega paljundamine on lihtne . Pärit on see taim Lõuna- Ameerikast . Kasutatakse õisdekoratiivse taimena siseruumides , talveaedades või verandadel . Suveks võib viia aeda päikesepaistelisele , kaitstud kasvukohale . Kahjuriteks ja haigusteks on lehetäid , villtäid , karilased , kilptäid ja kedriklestad . [1][2][5] Aaloe ( Aloe ) Aaloedei tunta mitte ainult toa - , vaid ka ravimtaimena . Taimemahl on osutunud heaks põletushaavade ravimiks . Aaloe küll õitseb , kuid teda ei armastata vaid selle tõttu . Oma kaheksajalga meenutava välimuse ja kaunite roheliste lehtedega , mis väga hästi naturaalse puiduga kokku sobivad , on aaloe aknalaual väga dekoratiivne . Paljundamine on lihtne . Külgvõsud eemaldatakse emataimest
istutust jahukaste, kuivlaiksus, kulunorm 2,5 l/ha tõusmepõletik ja kõik kahjurid. Idulehte Kurgi antraknoos, kurgi askohütoos, Neem-Azal Neem-Azal’il de kurgi jahukaste, kurgi ebajahukaste, kulunorm 1,5-3l/ha puudub, faasis kurgi kuivlaiksus ja tõusmepõletik. ja 3 päeva pärast Aliette 3 Kõik kahjurid: Hooghännalised, aia- Aliette kulunorm 3 päeva. karusääsk, ripslased, karilased, l/ha lehetäid, kedriklestad. Enne Antraknoos, askohütoos, kuivlaiksus, Topas 100 EC 3 päeva õitsemis närbumistõbi, tõusmepõletik, kulunorm 1,5 l/ha t jahukaste ja ebajahukaste. Külv ja istutus Avamaale istutamiseks kasvatatakse kasvuhoones taimi ette, külvates seemned potti või kassetti, mis on 5…6 cm läbimõõduga 2…3 cm sügavusele. Külviaeg või istutusaeg avamaale –peale öökülmaohu möödumist –
Eelistavaid niiskeid kohti. Emane kannab mune haudetaskus. Hingavad lõpustega. Kahjustavad idandeid ja lehti, talvituvad prahi all. Putukkahjurid. Ripstiivalised. Tubakaripslane munevad lehekudedesse, õielehtede vahele. Pistmis- imemissuised imevad mahla. Talvituvad valmiku või vastsestaadiumis mullapinnas. Mitu pk aastas. Hooghännalised. Tiivutud, tundlatega, haukamissuised. Elavad niiskes mullas, kõdus. Mitu pk aastas. Kahjustab seemneid, juuri, idusid. Nokalised. Karilased munevad lehe alumisele küljele. Pistmis-imemissuised, kollased laigud lehtedele peale imemist. 8-12 pk. Sarnastiivalised. Tirdilised pistmis-imemissuised, talvitub valmikuna varjulistes kohtades. 1 pk aastas. Hüppejalad. Mardikalised. Naksurlased haukamissuised, munevad mulda. Valmikud kahjustavad lehti, õisi, vastsed kahjustavad maa-aluised osi.. Põrniklased haukamissuised, tiivad. Valmik kahjustab lehti, vastne juuri. Munevad mulda.
annaabi.ee 
