pakuvad kõikidele töötajatele professionaalse arengu võimalusi ja kui on loodud võimalused teadmiste jagamiseks ning praktikas kajastamiseks (Laere, Peeters, Vandenbroeck 2012, p.536-537). Igal riigil on oma seadused, mis sätestavad millisest vanusest tagatakse lastele kohad lastehoius ning kuidas ja kellele neid kohti jagatakse ning kas on kaasatud ka 6 eratoimijaid. Põhjamaasid on liigitatud kui heaolu reziimi sotsiaaldemokraatliku tüübi esindajaid (Esping-Andersen 1990; Karila 2012), kus riigil on oluline roll universaalse hoolekande tagamisel. Praeguste ECEC institutsioonide sihtasutus loodi 1970ndatel seoses avalike päevahoiu õigusaktide ja teenuste kujunemisega. Selle aja jooksul on valitsus võtnud kasutusele tasustatud vanemapuhkuse, mida võib jagada nii emadele, kui ka isadele. Selles osas oli ootus, et vanemad pöörduvad pärast lapsehoolduspuhkust tagasi oma töökohtadele. Eestis makstakse Vanemahüvitist 435 päeva
TARTU FORSELIUSE GÜMNAASIUM ERIK KARILA GEPARD TARTU 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Looma nimi ja rahavapärased nimetused 3. Välimus 4. Eluviis ja elupaik 5. Sigimine 6. Poegade areng 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud allikad 1. Sissejuhatus Ma valisin selle looma selle pärast, et gepard on hämmastav loom. Ta on kassi, aga ka koera moodi. Kassi pea, keha tähniline nagu leopardil ja pikad saledad jalad nagu koertel. Tal on ilus täpiline välimus. 2
Väga humoorikas lugemine tollal ja praegugi, kuigi üht-teist on vahepeal muutunud ning ise natuke vanemaks saadud.Minu lemmikuks on “ Võtmelugu”. See rääkis koerast nimega Lontrus, kes pistis plehku Kristiina võtmega. Kirju liblika suvi Illustreerinud Asta Vender Raamat räägib tublist ja hakkajast 10-ne aastasest tüdrukust, kelle nimi on Tiina.Ta käis Karila koolis ja tema ema kasvatas teda üksi. Tiina lapsepõlv möödus raskelt, eriti algklasside aeg, sest ema jõi pidevalt ja kutsus võõraid koju. Tiinat narriti ja tõrjuti koolis. Teda hüüti näiteks Õnnetusehunnikuks ja Viina-Tiinaks. Narriaks oli tavaliselt ema joomakaaslase poeg Varmo.Tiinat taheti ema käest ära võtta ja teda tahtis lapsendada ka raamatukogu töötaja Malle.
Katkised kingad muutuvad hüljatuse ja alandatuse märgiks, mis vahel valmistab asjaosalisele suuremat piina kui külm. Inimese välimus on staatuse sümbol, mis näitab tema sotsiaalset seisundit, tuletab meelde Toomas Paul (2008). Mare Müürsepp (2005) toob oma dissertatsioonis näite, kuidas madala sotsiaalse staatusega pere laps võib koolis sattuda väga viletsasse olukorda: Hädapundar, Tuhkatriinu, Õnnetusehunnik, Viina-Tiina nii palju hüüdnimesid oli mul Karila koolis. Ema elukommete tõttu on Tiina esimene koolipäev halvasti välja kukkunud, laps pidi end ise aktusele sättima, seelik kortsus, pea kammimata. Õnnetu alguse vari on teda hiljem pidevalt saatnud. Esmane vastutaja pere toimetuleku eest on pere ise. Ühest 2003. aasta sotsioloogilisest uuringust selgus näiteks, et need, kes tagasivaatavalt nõukogude ajale said paremini hakkama, panevad ka nüüd vastutuse riigile ja alles siis perele endale. Abi oodatakse ka tööandjalt ja
annaabi.ee 
