· Järvekäsna ehitus. · Kuidas ja millest käsnad toituvad? Filtreerivad vett (loomne ja taimne hõljum) · Milline on käsnade tähtsus veekogus? Käsnad puhastavad vett orgaanilisest hõljumist (filtreerides) · Kuidas käsnad paljunevad? Pungumise (mitte sugulisel) ja sugulisel teel · Kes on ainuõõssed? Kotikujulised loomad, kes elavad vees · Kes kuuluvad ainuõõssete hulka? Hüdralased, karikmeduusid, meriroosid, korallid · Hüdra ehitus. · Kuidas hüdrad liiguvad? Saltodega (kombitsate ja tallaga vaheldumisi pinnale toetudes) · Kes on polüüp? Kinnitunult elav ainuöösne loom · Kuidas ja millest hüdra toitub? Kombitsatel asuvate kõrverakkudega surmab hüdra saagi ning seejärel haarab viib saagi kombitsatega suuava juurde. Hüdra "neelab" saagi kehaöönde, kuhu erituvad seedenõred, ning kus toit seeditakse
teiste rakkude vahel. 3. Paljunevad Pungumise teel ja suguliselt. 4. Viburitega rakud püüavad vees hõljuvaid toiduosakesi, nt baktereid, mikroskoopilisi taimi ja loomi, muud orgaanilist hõljumit. Kogu toitu nad ise ära ei kasuta. Veest toitu püüdes toimivad käsnad kui biofiltrid, kurnates veest hõljuvaid toidupalakesi. Nii puhastavad nad vett orgaanilisest hõljumist. 5. Loodusele Jõekäsn suudab puhastada ööpäeva jooksul kolm liitrit vett. 6. Hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid ja korallid. 7. Välimus Kotikujulised veeloomad, keha sees suur õõs, seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev rakusein, ühes otsas asub suu . Organeid pole välja arenenud. 8. Kõrverakkud Asuvad kombitsatel ja ka mujal keha pinnal. Nõelab seest õõnsa teravaotsalise niidiga loomakest, kes puudutab kombitsat. Nii püüab hüdra toitu. 9. Polüüp Kinnitunult elav ainuõõsset looma nim. polüübiks. 10.Meduus ujuv kumera kehaga ainuõõsne loom. 11
kasvavad vasak.) Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki, riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad: taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed (hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid, korallid), ussid (lame-, ümar-, rõngasussid), limused (teod, karbid, peajalgsed), lülijalgsed (putukad, ämblikud, vähid) Taimeriigi hõimkond jaguneb: katteseemne-, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed Looduslik valik Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest Ellujäämist ja paljunemist piiravad:
ühes otsas ava, palju poore, mille läbi vesi sisse ja välja, kust saab toitu ja hapnikku, välja co2 ja jääkained Paljuneb: Pungumine või suguline, Elavad kolooniana Pole kudesid, elundeid Kaelusviburrakud: panevad vibureid liigutades vee kanalites liikuma Amööbitaolised rakud: seedivad toitu Tähtsus: biofiltrid, toiduahel, sümbioos nt krabiga, vetikad, varjupaik, inimesele pesukäsn, ravimitööstuse tooraine Ainuõõssed: hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid ja korallid Esimesed, kellel koed ja keha sümmeetriline, ainult hüdraloomad ka magevees, loomtoidulised, keha õõs, ühes otsas kombitsatega suuava, kehaõõne ümber kehasein, koosneb kahest rakukihist, silmatäpid Entoderm ja ektoderm, sisemine kiht kude, mis võtab osa seedimisest. Välimises kihis närvirakud ja lihaskiud, algeline närvisüsteem. Kõrverakud, süstivad mürki KÕIGIL Eluvormilt kahesugused: 1Polüübid: elavad taimedel või veekogu põhjas kinni, suuava
11. Eestis leidub päriskäsnasid selts sarvkäsnalised, sugukond pesukäsnlased ja järvekäsnlased. N: tavaline pesukäsn, jõekäsn, järvekäsn. Käsnadel on viburiskambrid, okised (e.skleriit e. spiikula) ja sisepungad (e.gammula). 12. Alamriik pärishulkraksed, kiirelised e. kahekihilised, hõimkond ainuõõssed e. kõrveraksed ja hõimkond kammloomad e. kleepraksed. Klassid: hüdraloomad(2 alamklassi hüdralaadsed, putkloomad), karikmeduusid, täringmeduusid, õisloomad. Mõned hüdralased moodustavad meres koralle(lubitoes ümber polüübi koloonia). Al.kl.Putkloomad soojades meredes, ujuvad merepinnal, ujupõieks on meduusikellukas, mille küljes ripub pikk hargnenud vars.N: meripõis e. Portugali laevuke. Kl.õisloomad elavad vaid meres, ainult polüübid N: meriroos, merinelk, kivikorall, korkkorall, punane vääriskorall, merisuleline. H.Kammloom elavad meres, röövloomad
kinnitunult (nt roovartele, kividele jne); käsna pinnal okised (lubjast), mesoglöas lisaks sarvainest niitide võrgustik. Loeng: ainuõõssed 14. Ainuõõssed (Coelenterata, Radiata): koht süsteemis, ehitus võrreldes käsnade ja kahekülgsetega, põhirühmad, näiteid Alamriik: pärishulkraksed (Eumetazoa) Esiteks: kiirelised e. kahekihilised (Radiata), kahe hõimkonnaga: Harilikud ainuõõssed e. kõrveraksed (Coelenterata) Klass hüdraloomad (Hydrozoa) Klass karikmeduusid (Scyphozoa) Klass täringmeduusid (Cubozoa) Klass õisloomad (Anthozoa) Harilikud kammloomad e. kleepraksed (Ctenophora) Ainuõõssete ehitus: Kiireline sümmeetria: pikitelg, kere ja kombitsad (kiired). Kehasein kahekihiline + rakkudeta mesoglöa. Ainus kehaõõs. Epiteelis ka lihaskiududega rakke, näärme- ja närvirakke, kõrverakke, sugurakke. Näited: (hüdrad) Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris . Käsnade ehitus: vesi voolab läbi kanalite ja viburiskambrite
annaabi.ee 
