ainus tervikuna säilinud satüürdraama ,,Kükloop". Ta kahtles traditsioonilises st mütoloogilises religioonis ning toonitas müüdi kunstlikkust ka sellega, et kasutas sageli võtet deus ex machina jumal masinast. Tema tuntuimad tragöödiad: ,,Medeia", ,,Elektra", ,,Hekabe" ja ,,Troojalannad". Komöödia- Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysosepühal lõbusad meestesalgad. Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44 komöödiast on meieni jõudnud 11. Proosa [6.sajand eKr] Ajalooproosa tekkis vajadusest kirjas jäädvustada üha suurenevat teadmiste hulka kaugemate maade ja rahvaste elust ning ka omaenese minevikust. Ajaloo isa- HERODOTOS.
Komöödiazanrid Antiigist Moliere'ini Atika Komöödia Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysosepühal lõbusad meestesalgad. Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Eel kõige oli tegemist poliitilise pilke ja satiiriga. Olulisel kohal oli komöödias peategelaste sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas- väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otse sõnu, mida autor iganes soovis neil öelda lasta
näitlejatega. Väga palju etenduse edust sõltus näitlejate leidlikkusest. Komöödiale on omane kas o poliitiline teravus see on üks VANA-ATIKA komöödia peamisi tunnuseid; seejuures on autoril vaba voli pilgata ja mõnitada keda tahes, nimetades pilatavaid läbipaistvate hüüdnimede või suisa pärisnimedega (levinud Atikas, kuna seal oli demokraatia ja sõnavabadus), kujunes pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks; o olustikulisus sellisel juhul on tegemist lihtsalt koomilise jandiga (levinud Spartas, kus võimukandjaid pilgata ei saanud) või o mütoloogilisus -- sel juhul parodeeriti müüte. Igal juhul kujutati kaasaega ja kajastati aktuaalseid teemasid. Komöödia süzee oli enamasti fantastilist laadi. Tegevuse ebatõepära lõi koomilise efekti. Sellele aitas kaasa ka näitlejate otsene pöördumine vaatajate poole illusiooni
Tragöödia - Tragöödia oli nii sisult kui ideestikult uus zanr, mis käsitles inimliku käitumise probleeme mütoloogiliste kangelaste saatuse põhjal. See tekkis ajal, mil kasvas üksikisiku ühiskondlik tähtsus polise elus.Tragöödia lõpp ei pruukinud olla õnnetu, antiiktragöödia on eelkõige lugu, mis räägib kannatustest. Komöödia - Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysose-pühal lõbusad meestesalgad (kr k komos). Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki. Komöödia koor koosnes 24 liikmest ja jagunes kaheks mõnikord omavahel vaenutsevaks poolkooriks, kes oma laule vaheldumisi ette kandsid. 36. Kuidas on arhailine eepika ja lüürika mõjutanud draama kujunemist? Mõjutused arhailisest ajast, nt Trooja sõda, Teeba müüditsükkel. 37. Millises vanakreeka tragöödias on üheks peategelaseks jumal Dionysos? Sedamööda, kuidas vanakreeka mütoloogia arenes, muutus ka Dionysos
annaabi.ee 
