,,Olin truu pigem sellele, mis toimus, mitte sellele, kuidas see toimus. Mulle meeldis väga, kuidas publik kaasa tuli. Tundub, et lavastuses on juttu eestlaste ühismälus olevatest asjadest, popkultuuris märgilistest tegelastest, seega tekibki kaasahingamine." Kirjanik Rein Raud ütles, et tema mälestused sellest ajast on veidi teistsugused, kuid on huvitav näha, kuidas ajalookäsitlused erinevad. Tegelased esitasid Raua sõnul omaaegseid prototüüpe pigem paroodia ja karikatuurina, kuid teinekord tabasid algset kuju väga hästi. ,,Mälestuste zanr on teatrilavale asetamiseks väga keeruline," lausus Raud. ,,Siiski on tore, kui inimesed üritavad oma ajalugu ja selles olemist lahti mõtestada." Raua sõnul oli lavastuses nii võluvaid ja suure emotsionaalse pingega hetki kui ka äratuntavat koomikat. Talle meeldis Roald Jürlau karakteri esitamine (näitleja Margus Jaanovits). ,,Samuti oli väga mõjus just lõpustseen."
täpsuse hull ja kõndiv arvutusmasin. Reisi huviväärsused jätavad ta külmaks, ta jääb parem oma kabiini. Seevastu tohib tema kaaslane ja vastand vilgas ja elurõõmus prantsuse teener Passepartout teekonnal pisut ringi vaadata. Otsekohe tekkivad raskused, ja viivitused peab tema isand tasa tegema, see ei vii teda aga põrmugi tasakaalust välja. Ta lahendab asjalikult iga probleemi. Phileas Fogg mõjub sageli ratsionalistlik-positivistliku maailmavaate karikatuurina, aga lugejad on siiski tema poolel. Asi on kihlveos, ja iga kord, kui Passepartout end ümbrust uurima sätib, tekib hirm ajakava pärast: järsku tuleb jälle midagi vahele. Phileas Fogg näitab loo kulgedes ka oma tundeid. Ennastohverdavalt ja kõiki tähtaegu unustades vabastab ta Passepartout´ indiaanlaste käest. Ja ilus indialanna Auda, kes päästetakse nagu muuseas traditsioonilisest lesepõletamisest, suudab lõpuks britlase jahedas südames süüdata isegi armastusleegi.
Küla=loodus, kehv põld, pimedus Ühine=mõisarahvas toapoisid, teenijad, vallakirjutajad, käsitöölised, haritlased e õpetajad, mõisasundijad (reeturi aspekt, olnud talupoeg, nüüd reedab) Kitzberg ,,Veli Henn"- eestlane on uhke olla, kadakasakslasi naeruvääristatakse. (keelte segunemine hübriiduse puhul), tüdruk õppis Tallinnas juuksuriks, tagasi tulles oli võtnud üle uusi kultuurilisi hoiakuid(valimatult), kokkuvõttes mõjub koomiliselt (K naeruvääristab, kujutab tüdrukut karikatuurina). Kadakasakslane (kate =hurtsik), sakslase jäljendaja kommetes, keeles, välimuses jne. Johanson kirjeldab alaväärsustunnet 20. 30l aastatel , idee et haridus kuulub sakslastele, seega haridus ka kadakasakslase tunnus, päritolu varjaine (nt arhiividest oma päritolu viidete kustutamine). Raamat kirjandus on näide sellest mis hübriiduse avab (Bornhöhe Tasuja ,,Eks sa ikka ogaraks lähed nende raamatutega" külanaine Jaanusele). Kirjanduse-
1) fakti väitega 2) väärtushinnang Fakti väite puhul on võimalik tõendada selle tõelevastavust, väärtushinnangu puhul selle tõendamine võimalik ei ole. Vahetegu on oluline seetõttu, et sõltuvalt sellest, millega on au teotatud, sõltuvad õiguskaitsevahendid. Väärtushinnangute puhul ei saa nõuda selle ümberlükkamist ega parandamist. Au teotamine on võimalik erinevates vormides: - suuliselt - kirjalikult - karikatuurina Teise isiku maine kahjustamine ei ole iseenesest keelatud. § 1045 lg 1 p 4 on üksnes lähtekohaks õigusvastasuse tuvastamisel. Nimelt tuleb kõikide au teotamise juhtumite puhul õigusvastasuse kindlaks tegemisel kohaldada ka § 1046. Kui on au teotatud fakti väitega, siis ka § 1047. Avaliku elu tegelased peavad teatud piirini oma au teotamist taluma. Seda on kinnitanud ka Riigikohus. Keda tuleb pidada avaliku elu tegelaseks, kelle kohta võib öelda rohkem kui kõigi teiste isikute kohta