soodes. Elupaigaks on talle enda valmistatud või teiste loomade vanad urud, õõnsad kännud, mahalangenud puutüved jne. Karihiired on tüüpilised kiskjad, kes söövad kõike millest jõud üle käib. Peamise osa nende toidus moodustavad siiski mitmesugused putukad ja nende vastsed. Nad söövad ööpäeva jooksul rohkem kui ise kaaluvad. Kiire ainevahetus on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks. Väikeste mõõtmete tõttu on karihiirtel energiakaod suured ja seetõttu peavad nad palju sööma, et elus püsida. Ilma toiduta ei suuda nad elus püsida kauem kui ühe ööpäeva. Sigivad nad aprillist septembrini. Selle aja jooksul toovad nad ilmale 2...3 pesakonda. Poegi on tavaliselt 7...9. Vastsündinud pojad on paljad ja pimedad. Silmad avanevad neil 18 päevaselt. Noored iseseisvuvad kuuvanuselt. Elavad kuni poolteist aastat. Väike-karihiire vaenlasteks on praktiliselt kõik röövlinnud ja -loomad
Talveuinaku ajal on ainevahetus intensiivsem kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletatud rasvavaru varal ( nt. pruunkaru, mäger, kährik). Tarduni on sügava une taoline üldfüsioloogiline seisund, mille puhul organismi ainevahetus on aeglustunud ja kehatemperatuur alanenud (mitte alla 200 C). Tarduni on kohastumus, mis võimaldab üle elada lühiajalist ilmastiku halvenemist ja sellega kaasnevat toidupuudust, mis esineb nahkhiirtel ja karihiirtel. Tõeline talveuni on omapärane füsioloogiline seisund, mille puhul looma kehatemperatuur tugevasti langeb (nt. unilasel 3,50 , siilil 1,8 , pähklinäpil 3,0 , videvlasel 0,1°-ni) elutegevus vaibub miinimumini. Sooltoru tühjeneb ja tõmbub kokku, südame tegevus aeglustub kuni 10 kordselt, hingamine tasaneb väga tugevasti, jne. Loomad otsivad nüüd üles soojemad peiduurkad (kuid mitte soojad!) ja veedavad seal talveund "magades" mitmeid kuid
selgrootud ning selgroogseist kahepaiksed, roomajad ja nahkhiired. Tarduni loomadel letargia (haigusliku unisuse) erijuht, mille puhul tekib unetaoline seisund, ainevahetus aeglustub tunduvalt ja kehatemperatuur langeb. Tarduni on kaitsereaktsioon järsult halvenenud keskkonnatingimuste vastu (nt. langevad pääsukesed ja piiritajad tardunne kevadiste külmade aegu) ning on tavaliselt lühiajaline. Tardund võib täheldada ka talvel aktiivselt tegutsevatel loomadel (karihiirtel, oravatel), kui ilmastikuolud karmistuvad. Tasakaal süsteemi püsimine statsionaarses (ajas enam-vähem muutumatus) olekus. Ökoloogilises süsteemis tagab tasakaalu paljunemise ja kasvu ning paljunemist piiravate tegurite, surma ja lagunemise koosmõju. Iga süsteemi areng lõpeb varem või hiljem kas surma (kadumise, hävimise) või t-ga. Tasakaalulisesökosüsteemis
öösorr (Phalaenoptilus nuttallii). Ta elab Põhja-Ameerikas ja peitub kaljulõhedes. 6) tarduni loomadel letargia (haigusliku unisuse) erijuht, mille puhul tekib unetaoline seisund, ainevahetus aeglustub tunduvalt ja kehatemperatuur langeb. Tarduni on kaitsereaktsioon järsult halvenenud keskkonnatingimuste vastu (nt. langevad pääsukesed ja piiritajad tardunne kevadiste külmade aegu) ning on tavaliselt lühiajaline. Tardund võib täheldada ka talvel aktiivselt tegutsevatel loomadel (karihiirtel, oravatel), kui ilmastikuolud karmistuvad. 7) suveuni loomade tardumusseisund, toiduvaese ja kuuma aastaaja üleelamiseks. Suveune ajaks organismi ainevahetus aeglustub ja kehatemperatuur alaneb. Suveuni on omane paljudele stepi- ja kõrbeloomadele (närilised). Näit. kui Aafrika ürguimede (Protopterus sp.) märg elupaik ära kuivab, kaevuvad nad sügavasse mudasse ja ümbritsevad end limatupega. Nad on võimelised tupes üle aasta olema, kuni vihm nad üles äratab