Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"karidega" - 3 õppematerjali

Suured maadeavastused
18
pptx

Suured maadeavastused

• Karakk (15.-17.sajandil) • Galeoon (16.sajandil) Maadeavastajad • Bartolomeo Diaz- Meretee Indiasse; Brasiilia avastamine • Vasco da Gama- Avastas India • Christoph Kolumbus- • Väiksed Antillid, Puerto Rico, Jamaica,Venezuela • Saarestikku Lääne-Indiaks (indiaanlased) • Amergio Vespucci- ekspeditsioon Ameerika Elu purjelaevas • Riskantsed ettevõtmised • Tundmatutes vetes- raske orienteeruda, arvestada tuli ootamatute karidega, hoovuste, valitseva tuule ja ilmastikuoludega • Füüsiliselt raske ja kurnav • Haigused nt skorbuut-surmahaigus (vitamiinipuudusest) • Söögi- ja jooginappus Kasutatud kirjandus • http://et.wikipedia.org/wiki/Bartolom eu_Dias • http://www.slideshare.net/assur3/m aadeavastused-2444030 • Keskaeg II osa (ptk 49) • http://www.slideshare.net/uhisgum/ suured-maadeavastused

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark
30
pdf

Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark

mattunud Kambriumi terrass. Lahemaa maastikele on iseloomulikud arvukad suured rändrahnud ja erakordselt tihedad kivikülvid, mis muudavad Lahemaa ka teiste rahvusparkide seas ainulaadseks. Kivikülvid on levinud mosaiikselt, kuid enamasti seostunult omaaegsete randade murrutuslavadega. Kivisemad on enamasti Lahemaa poolsaarte põhjarannik ja neemed (Pedassaare, Lobineem, Palganeem, Purekkari), mis lõpevad meres karidega, lahepärad on aga liivased. Üsna tihedaid kivikülve leidub ka klindiastangu jalamile jäävatel murrutuslavadel, näiteks Joaveski, Sagadi, Vihula, Eru ja Võhma küla ümbruses. Lahemaa maastikke ilmestavad arvukad jõed, mis klindipervelt laskudes moodustavad jugasid ja joastikke. Tähelepanuväärseimad on Valgejõgi ja Loobu jõgi. Valgejõgi moodustab Nõmmeveskil 1,2 m kõrguse joa ja voolab seal enam kui 15 m sügavuses kanjonorus. Loobu

Varia → Kategoriseerimata
33 allalaadimist
VARAUUSAEG
68
pdf

VARAUUSAEG

lähivõitlust. Inglise tulelaevad paiskasid segi armaada lahingukorra. 8. augustil 1588 olid hispaanlased lahingu kaotanud. Hispaania laevastiku ülemjuhataja Medina Sidonia hertsog otsustas purjetada tagasi ümber Sotimaa, kus hispaanlaste uueks vastaseks said tormituuled. Alles kuue nädala pärast jõudsid vaevalt pooled laevad Hispaaniasse tagasi, neist omakorda pooled nii tugevalt räsituna, et rohkem nendega merele minna polnud mõtet. ,,Ma saatsin teid inimeste, mitte tuulte ja karidega võitlema," oli kuningas nördinud. Lootused Inglismaa ja Madalmaade rekatoliseerimiseks olid läbi kukkunud. Protestandid üle kogu Euroopa nägid Hispaania kaotuses neid toetavat Jumala kätt. Mitte vähem kui katoliiklasi jälitati Inglismaal ka puritaane, kes nõudsid kiriku puhastamist paavstlikest elementidest. Nõudes täielikku usuvabadust, astusid puritaanid ka kuningavõimu vastu, soovides kiriku vabastamist kuninga alluvusest.

Ajalugu → Ajalugu
156 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun