Lühikese jaheda kõikumine suurte rännete tõttu suve ·Põhjapõdrad, karibud, jooksul ei jõua taimkate taastuda. muskusveised ·Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud.
kõrgeneb aegamööda lääne suunas. Kordiljeerideks, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini. Mägiseks Atlandi rannikuks. Suure järvistu ja St. Lawrence'i jõe äärseks madalikuks. Kanada Arktika saarestikuks. Kordiljeerid. Suure järvistu jagunemine. Loomastik. Põhja-Ameerika loomastik on väga liigirikas ning Kanada levinumad loomad on grislid, karibud, hundid, koprad, rebased ja esineb ka ursoneid. Okassiga. Urson. Karipuu. Grislid. Looduskaitse. Kanadas on haruldase looduse kaitseks loodud kokku 38 rahvusparki ja looduskaitseala. Rahvusparkide ja looduskaitsealade all on 224 466 km² ehk üle 2% Kanada pindalast. Vanim on 1885. aastal asutatut Banffi rahvuspark. Jõed ja järved. Kanadas leidub ka väga palju jõgesid ja järvesid ning täielikult riigi piirides asuvatest järvedest on suurim Suur
suunas, Kordiljeerideks, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini, lisaks veel mägiseks Atlandi rannikuks, Suure järvistu ja St. Lawrence'i jõe äärseks madalikuks ning Kanada arktika saarestikuks. Vähene rahvas, kes seal elab, tegeleb kala- ja hülgepüügiga ja karusloomade küttimisega. Levinuimad loomad selles karmis kliimas on muskusveised ja karibud. KLIIMA: Enamus Kanadast asub parasvöötmes, põhjapoolsed alad paiknevad lähisarktikas ning osa territooriumist koguni arktilises vöötmes. Seetõttu on ka temperatuurid riigi erinevates piirkondades väga erinevad. Jaanuari keskmiseks temperatuuriks on riigis 15?C, kuid erinevates paikades võib see olla väga erinev. Näiteks kui Vaikse ookeani rannikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-4?C, siis riigi põhjaosas isegi 30?C kuni 35?C
8 Tiiu Taplas 1.3.5 Taimestik Levinumad okaspuud on must ja kanada kuusk, ameerika lehis, ebatsuuga, hiidelpuu ning palsaminulg. Palsaminulg on laialdaselt levinud Põhja-Ameerika ida ning eriti kirde osas. Üldse kasvab mets lääneranniku merelises kliimas umbes kolm korda kiiremini kui mujal Kanadas. 1.3.6 Loomastik Põhja-Ameerika loomastik on väga liigirikas ning Kanada levinumad loomad on grislid, karibud, hundid, koprad, rebased ja esineb ka ursoneid. Ursonid on okassea sugulased, kelle keha katavad nii okkad kui ka pikad karvad. Enamasti elutsevad nad puudel. Talvel toituvad nad peamiselt puukoorest ja okastest ning suvel viibivad tihti maapinnal ja söövad rohttaimi, seemneid ning marju. 9 Tiiu Taplas 2. Riigi arengutaseme iseloomustus (Lisa 2) 2.1 Arengu iseloomustus 2.1.1. Majanduslik Mitmekesised ja rikkalikud loodusvarad