Kallile klassikaaslasele. Jälle on uus päev ja jälle kohtun ma sinuga. Sina, kes sa tuled hommikul nagu soe lõunatuul kargel sügishommikul. Sinu hääl paneb värisema mu keha ja erutab meeli. Hääl,mis on sügav ja sume nagu ookean. Sinu silmadesse võiks uppuda kogu mu maailm, nii põhjatud oma tumepruunis sügavuses. Ja su käed! Ei ole olemas sõnu nende tõeseks kirjeldamiseks. Nad on tugevad kui tammepuu vanaema taluõuel. Tunneksin end nendel kätel nii kindlalt ja kaitstuna. Oo jaa. Eriti pean lugu su kindlast meelest ja lõputust tarkusest ja teadmistejanust. See on nii hea! Kujutlen end tihti
Kas mulle meeldib Eestis elada? Eesti on küll väikeriik,kuid mulle meeldib siin elada.Mulle ei loe,et oleme vaid väikeriik,ma hindan seda,et elan vabas demokraatklikus riigis. Eesti on mu kodu ja armas paigake.Eesti on mu südames väga erilisel kohal.Mis mind siiski köidab Eestimaa juures? Miks pole ma vanematele peale käinud,et kolime välismaale,seal on elu lillelisem,kui siin kargel vihmasel Eestimaal.Ei, välismaa pole mulle.Tänapäeval on see noorte seas populaarsust kogunud,kuid minu ja mu lähedaste seas mitte.Ma armasatan Eestimaad,elan maal millel on omad rikkused. Selleks ei pea olema 1/4 kogu maailmast,et olla rikas ja silmapaistev.Selleks et rikas olla piisab ka 45227.ruutkilomeetrist on piisavalt ruumi ,et siin oma asja ajada. Üks köitvamaid tegureid siin maal on kaunis loodus.Siin on maaliline loodus,justkui Leonarda Da Vinci maalinäitusel,kus on
Ma ei oska end muuta, kuigi sooviks end kohusetunne oleks mu tugev külg. Kokkuvõtteks ütlen, et olen inimene,kellel on mitmeid vigu, kuid kes julgeb unistada suurelt, öelda välja oma arvamust ja olla loominguline. Ma ei lase piiridel end takistada ja negatiivsusest ning kriitikast püüan õppida ja muuta seda enda kasuks. Ma ei võta elu iseenesest mõistetavana ja olen avastanud, et õnneks on imevähe vaja. Näiteks päikesekiir, mis kargel talvehommikul äratab võib muuta terve päeva ilusaks ja tuletada meelde, kui imeline on elu. Soojus, värvid, rõõm ja vabadus on asjad, mida vajan täiuslikuks eluks.
Urmas Salo. Paju lahing - müüt ja tegelikkus. Ajalooline ajakiri 3/2000, lk-d 69-96. Urmas Salo. Julius Kuperjanov Paju lahingus. Tuna 3/2004, lk 39-50. Paju mõis aastal 1919 http://www.histrodamus.ee/index.php? event=Show_event&event_id=2056&layer=117&lang=est#2053 / 21.03.2012 / 21:04 Tartu partisanide pealetung Paju mõisale 31. jaanuar 1919, kell 12:40 Eestlaste pealetung Paju mõisale algas päikesepaistelisel kargel talvepäeval kell paarkümmend minutit enne kella ühte, pärastlõunal, samal ajal kui eestlaste patareid avasid tule lätlaste positsioonide pihta. Paju lähedal viibis kolm kuperjanovlaste roodu kokku umbes 360 mehega. Paju lahingusse astus 2 ja 1/3 roodu, sest ühe roodu 2/3 koosseisust paigutas ta tagala kaitseks ning neljanda loovutas juba Pukas nõrgale Tartu Kaitsepataljonile appi Tõrva vabastamiseks. Punaste kaitse
Ruudi Toomsalu suri 3.augustil 2002.aastal. 15kordne Eesti meister kergejõustikus, mitme Eesti rekordi omanik , tunnustatud sporditeadlane ja kergejõustiku ajaloo uurija -- niisugune on nimeka spordiveteranMällu on sööbinud üks 1920. aasta veebruarikuu alguspäev, millal lugesin ajalehest, et 2. veebruaril sõlmiti Tartu rahu. Aasta varem, kui punased olid jõudnud juba Tallinna lähistele Valkla kanti, kardeti, et nad vallutavad peatselt ka Tallinna. Siis oli kargel talvepäeval ida suunast kuulda suurtükilaskude ähvardavat kõminat. Kui rahu sõlmiti, võisin kindel olla, et minu koolitee kulgeb rahus elades. Ema tahtis, et saaksin keskhariduse, ja nii pandigi mind 1920. aastal Jakob Westholmi poeglaste eragümnaasiumi. Sisseastumiseksamitel kontrollis Jaan Rummo kirjutamist, lugemist ja rehkendamist. Oskustega jäädi rahule ja algas 11aastane koolitee. Fotograafi juures tehti koolipoisist ka pilt. Paar
Asja raske kaotuse üleelanud noor muusik vajas moraalset tuge. 6 Arvukad otsingud Barezzi vaikses majas veedetud aeg ning loomingust ja muusikaavalikkusest tagasitõmbumine ei suutnud Verdi rõhutust millegagi leevendada. Kõik tundus olevat sedavõrd troostitu ja mõttetu, et ta ka Milaanosse naasnult lihtsalt oleskles ning hukutavale apaatiale üha rohkem alla vandus. Ühel kargel talveõhtul, mil laiad pehmed lumeräitsakad Milaano tänavaile langesid, kohtas Verdi täiesti juhuslikult "La Scala" impressaariot Merellit. ""Kujutle vaid," hüüdis Merelli. "Solera libreto, hämmastav! Grandioosne! Täiesti ebatavaline! Pingelisus ja suursugused dramaatilised situatsioonid, imeilusad värsid!... Ent see tõrges saksa maestro ei taha seda taibata ning peab libretot võimatuks... Ma ei tea, kus on mu pea ja millisel moel ma uue libreto nii kiirelt hankida saan!"