kohtab ikka ja jälle kunstniku loomingus meretemaatikat. Tema loodusmaalid on elutruud, neile on omane sügav realismitunne ning lüürilis-romantiline meelestatus. Olulist osa tema loomingus mängisid aastaajad, mida ta püüdis tabada niisama hästi kui motiivi ennast. Uutmaa on oma elu viimastel aastatel meenutanud: "Vahel on öeldud, et tormine meri on minu ala. Augusti esimestest tormidest kuni jää tulekuni olen igasuguse ilmaga töötanud...Siin tuleb meelde kas või kord, kui läksime Karepal Sagritsaga, me kaks Richardit, kõva tormiga merd maalima. Tuul oli vihane, molberti ei saanudki püsti. Sidusime siis lõuendid männitüvede külge ja maalisime ikka. Vaatepilt oli seda väärt!" Rannamaastik Richard Uutmaa kuulub nende kunstnike põlvkonda, kes 1930-ndatel aastatel tõid eesti kunst uudsena randlaste eluolu ja merevaateid käsitleva temaatika. Kunstnik oli pärit Põhja-Eesti rannikult Altjalt ja tundis käsitletavat ainest. Noorpõlves kohtame
Tema loodusmaalid on elutruud, neile on omane sügav realismitunne ning lüürilis-romantiline meelestatus. Olulist osa tema loomingus mängisid aastaajad, mida ta püüdis tabada niisama hästi kui motiivi ennast. Uutmaa on oma elu viimastel aastatel meenutanud: "Vahel on öeldud, et tormine meri on minu ala. Augusti esimestest tormidest kuni jää tulekuni olen igasuguse ilmaga töötanud...Siin tuleb meelde kas või kord, kui läksime Karepal Sagritsaga, me kaks Richardit, kõva tormiga merd maalima. Tuul oli vihane, molberti ei saanudki püsti. Sidusime siis lõuendid männitüvede külge ja maalisime ikka. Vaatepilt oli seda väärt!" ( Näide 2) Põhja-Eesti maastik Richard Uutmaa lõpetas "Pallase" kunstikooli 1935. aastal Nikolai Triigi õpilasena. Tema tõi eesti kunsti põhjaranniku maastiku ja olustiku. Kunstniku maalides on valitsevaks looduslüürikasse kalduv tundetoon.
Kõik õpetajad/tegevusjuhendajad peavad juhenduma oma tööplaanidest, mis on kooskõlastatud töökorraga. Päevakeskuses töötab igapäevaselt kolm inimest, kaks tegevusjuhendajat ja üks tegevusjuhendaja abi. Päevakeskuse klientidele korraldatakse ka üritusi nagu vastlapäev. Käiakse näitustel, ekskursioonidel, jalutamas vabas looduses korraldatakse laagreid jne. Ekskursioonidel on nad käinud Põlvas, Ida- Virumaal, Elistveres, Paunveres. Suve laagrites on nad käinud Karepal, Remnikul, Rutja, ja Sinisalus. Praktikal olles jälgisin päevakeskuses klientide käitumist, kuidas tulevad toime antud ülesannetega. Sel hetkel, oli neil parasjagu tund, kus nad tegid lõngast ja võrestikust linikut, põimides lõnga läbi ruudukeste. Enamus klientidest tuli sellega toime, kuid tekkis ka väikeseid apsakaid, kus õpetaja pidi sekkuma ning klienti abistama. Oli ka neid kliente, kes antud tunnis kaasa ei teinud, kuna nende puue oli sügavam ja nad ei olnud
rites ei juhtunud lastega ühtegi suuremat õnnetust Külmallika 15 A 12617 Tallinn ega reiimirikkumisi. Tel 671 8544; 50 55143 [email protected] Sellel suvel lisandus laagrisse 4 uut puitkämpin- Juhan Anupõld KAREPA NOORTELAAGER Huvikeskuse "Kullo" Karepa Noortelaager asub Suures peamajas, sajandi alguses ehitatud suve- Karepal Vihula vallas Lääne-Virumaal. residentsis, asuvad köök, söögisaal, seminariruum, väike kohvik ja internetipunkt. Laager paikneb mere kaldal, kus on ilus liivarand ja männimets, Tallinnast 112 km kaugusel. Suvel on välitegevusi võimalik korraldada kõla- kojas, mängu- ja spordiväljakutel ning suures tel-
annaabi.ee 
