õhtusöögile, kuhu on kutsutud ka Levin ja Kitty. Nad hakkavad seal rääkima ning Levin palub kriidiga kaardilauale kirjutades Kitty endale naiseks. Sel korral Kitty nõustus ning nad läksid Levini juurde maale elama. Vronski osaleb ratsavõistlusel, kus oleks napilt võitnud, kuid kukkus. Kukkus nii õnnetult, et suri tema hobune. Võistluse ajal läheb Anna peast täitsa hulluks ning ei suuda enam afääri varjata. Koju sõites, tõllas tunnistab ta Kareninile, et tal on Vronskiga suhe ning ta armastab teda. Karenin ei taha lahutada ning tahab jätta välispidiselt mulje, nagu oleksid nad ikkagi paar. Ainukeseks tingimuseks oli see, et Karenin ei tahtnud Vronskit enda majas näha. Anna kolib maamajja ning Vronski külastab teda väga tihti. Kahjuks näeb Aleksei Vronskit enda majas ning lõpuks nõustub lahutusega. Anna läheb Peterburgi, kus ta vend proovib panna teda lahutuse suhtes ümber mõtlema
Ta maksab Anna arved, kuid ta peaaegu, et ei tööta. Tema karjäär on seiskunud. Jutustaja räägib nüüd Karenini lapsepõlvest. Karenin kasvas üles koos paljude auhindade ja tunnustustega, kuid ilma läheduseta. Nüüd tema sõber Liidia Ivanovna kutsub teda Jeesust usaldama ja pakub ennast tema majapidamisse abiks. Liidia on armunud Kareninisse, tema erootiline kirg on asendunud usulise armastusega. Ta on kiuslik Anna suhtes. Annal on õigus näha Serjooshat. Liidia ütleb Kareninile, et Anna on Peterburis, see muudab Karenini süngeks. Ta väidab, et ei saa takistada Anna emaarmastust oma poja vastu. Liidia küsib pahatahtlikult, kas Anna tõesti oma poega armastab. Saabub Serjoosha sünnipäev, tal on rõõm saada kingitusi, ta tunneb uhkust, et tema isa on saanud ametliku auhinna. Poiss pommitab oma juhendajat küsimustega isa auhinna kohta, kuid juhendada palub tal keskenduda koolitööle. Serjoosha ei saa aru, miks ta õpetaja ei armasta teda
Abikaasa esitab ultimaatumi kui Anna tahab lahutust, siis poega ta ei saa. Annab valib Vronski ja neil sünnib tütar. Minnakse Euroopasse reisile. Seltskonnast väljatõrjutud Annal hakkab seal igav ning nad naasevad Venemaale. Anna ja Vronski vahel on pidevad armukadedushood, Anna ootab ikka veel Kareninilt tulutult lahutust. Anna pidevad armukadedushood saavad tema ja Vronski suhtele saatuslikuks. Anna teeb enesetapu hüppab rongi alla. Vronski läheb sõjaväkke ja annab tütre Kareninile. Probleemid: 1) Kas jälgida iganenud ühiskonnanorme või käituda oma heaksarvamise järgi? 2) Abielu nimel on vaja tööd teha. 3) Kas surm on lahendus? Anna aus, sümpaatne, haritud, elegantne, hingeline, ei jäta kedagi külmaks. Sisemiselt on ta aga ebakindel, armukade. Perekond polnud tema heaolust eespool, ent see oli siiski tähtis. Võltsid põhimõtted. Aleksei kinnine, reeglitele ja seltskonna arvamusele toetuv, mõistuseinimene, tema
Anna jälgib vahetult enne oma surma küünalt, mis kustub. Ta võtab seda märgina. Kui Anna on surnud, siis see motiiv läheb üle jutustaja kõnesse Anna eluküünal kustus. Tolstoi läheb poeetikas ajaga kaasa. 70ndatel hakkas tekkima tendents tingliku poeetika poole. Tolstoi ei olnud modernist, ta põlgas dekadente. Sellele vaatamata on tema poeetika uuemeelne. Tolstoi tunneb oma peategelastele kaasa. Tekib küsimus, miks selline moto. Ta tunneb kaasa ka Anna abikaasale Kareninile. Ta on oma käitumises alati väga kuiv, väljapeetud, külmavereline. Temas on väga palju ebameeldivat. 4. osa 5. peatükk Karenin ei suuda enam kannatada, kuna Anna kutsub juba armukese koju. Karenin ütleb välja, et ta annab Annale lahutuse tingimusel, et poeg jääb Kareninile. Anna armastab oma poega meeletult. Siin on näha, et Karenin ei ole puhas bürokraat. Ta armastab tõeliselt oma naist. Karenin ei saa kuidagi öelda, et ta on väga palju kannatanud. Anna ei ole seda uskunud
annaabi.ee 
