romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (18321919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935. aasta ekraniseeringud, mille peaosalist Anna Kareninat mängib Greta Garbo. Tegelasi · Anna Arkadjevna Karenina · Aleksei Aleksandrovits Karenin · Aleksei Kirillovits Vronski · Konstantin Dmitrõts Levin · Ekaterina Aleksandrovna Stserbatskaja, Kitty · Stepan Arkadjits Oblonski, Stiiva · Darja Aleksandrovna Oblonskaja, Dolly
Anna läks vastuollu enamiku kõrgaadlike arusaamadega abielust ja armastusest, kui ta lahkus teise mehega, jättes maha abikaasa ja ka poja. Furoori tekitas veel see, et "...Anna oli julgenud seltskonda ilmuda, pealegi nii tähelepanuäratavalt oma pitsist peaehtega ja kogu oma kenaduses...". Kahepalgelisust näitab fakt, et paljudel naistel oli afääre, kuid Anna otsus usaldada oma emotsioone ja tahe olla õnnelik, kutsus esile laimu. Ma arvan, et paljud daamid, kes Kareninat hurjutasid, olid tema peale tegelikult kadedad ning vaid väliselt ei kiitnud tema käitumist heaks. Anna ei olnud halb inimene ega väärinud sellist suhtumist. Sama võib öelda ka Sonja kohta, kes, raha saamise eesmärgil, lõbutüdrukuna töötas. Laimu kohta on Sofia Semjonova öelnud, et "kogu see asi tugines ju "ühiskondlikule seisukorrale ja sellega ühendatud harjumustele"". Ta oli sooja südamega inimene, kes teiste hoolimatuse tõttu kannatama pidi
veel rohkem. Anna Karenina, Stiva õde, kes tuli Peterburist ning on ühe tähtsa ministri naine, tuli Oblonskite majja rahuvalvajaks. Lõpuks tänu Annale Dolly andestab Stiivale ning nad jäävad kokku. Samal ajal, Dolly noorem õde, Kitty, külastab kaks meest: Konstantin Levin, imelik maaomanik, ning Aleksei Vronsky, ilus sõjaväe ohvitser. Kitty annab Levinile korvi, sest usub, et Vronsky palub ta kätt, kuid mitte kaua, kui Vronsky kohtab Anna Kareninat armub ta temasse. Kurb Kitty jääb haigeks sellest. Levin, depressioonis pärast korvi saamist, läheb tagasi maale ja matab end töösse. Anna läheb tagasi Peterburgi, mõeldes oma mõjuvõimust Vronsky üle, kuid koju jõudes leiab, et see kõik oli lihtsalt mööduv tunne. Vronsky aga järgneb Annale Peterburgi ning nende ühine külgetõmme suureneb, kui Anna hakkab läbi saama Vronsky nõbu, Betsy Tverskaja'ga. Ühel peol, Anna anub Vronskyt, et too ütleks
Puskini tekstides valitseb kooskõla teksti erinevate elementide vahel. Töö ,,Anna Karenina" kallal algabki Puskini katkendite läbilugemisest. Ka Puskin kavandas jutustust aristokraatide suurilmaelust. Esimese katkendi pealkiri oli ,,Külalised kogunesid krahvinna suvilasse". Suvilas hakatakse arutama ühe noore naise Zinaida Volskaja käitumist. Temast räägitakse tagaselja. Ta on käitunud väga kergemeelselt. Tolstoi alustab Anna Kareninat sõnadega ,,Külalised kogunesid pärast ooperit noore vürstinna ... poole". Tolstoi hindab Puskinit veel ka sellepärast, et Puskin hakkab kohe tegevust kirjeldama. 70ndate aastate alguses veel seda tegevuse algust ei ole. Tolstoi loeb veel ka katkendit ,,Väikese väljaku nurgal". Süzee jätkub. Juttu on kahest armastajast. Tähtis on sündmustik, motiivid. Siin on armukadeduseteema. 70ndatel on peategelaseks naine, keda Tolstoi kujutab kui ohvrit. Romaani esimene variant
annaabi.ee 
