Pöörlemise tõttu aga ei jää maapealne venitus maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos kuuga. Seda liikumis takistavad nii vee raskus kui merepõhja kuju, teele jäävatest mandrites saartest rääkimita. Kõige selle mõjul maa pöörlemine aeglustub, ehkki väga pikkamööda. 24. Maa kuju on ellipsoid, lõuna poolt on rohkem kokku surutud kui põhja pooluselt. Seda kujundit nim kardioid. Geoid on kujuteldav keha, mille pind on igas punktis risti maa loodjoontega ja mille pinnal on raskusjõu väärtus yhesugune. 25. Coriolise jõud (tingitud maakera pöörlemisest) põhjustab põhjapoolkeral veemasside (ka õhumasside) pöördumise liikumissuunast paremale (lõunapoolkeral vasakule). Kui pinnaveekihtide liikumine oli tingitud tuulest, siis liigub vesi ca 45 kraadi tuule suunast paremale (põhjapoolkeral) või vasakule lõunapoolkeral
A = 2 y 1 + ( y ) 2 dx A = 2 y ( x) 2 + ( y ) 2 dt A = 2 sin ( ) 2 + 2 d x1 t1 1 Näiteid: Tsükloid x = a (t sin t) y = a (1 cos t) S = 3a2 L = 8a V = 52a3 A = 64/3 a2 Astroid x = a cos3 t y = a sin3 t S = 3/8a2 L = 6a V = 32/105a3 A = 12/5 a2 Kardioid =a (1 + cos ) S = 3/2a2 L = 8a A = 32/5 a2 Ellips S = ab Ellips pöörleb ümber x-telje V = 4/3ab2 t2 t2 Teepikkus s = vdt Kiirus v = adt t1 t1 x2 x2 Jõu töö W = kxdx Vedeliku rõhumine P = 9,807xdS
A = 2 y 1 + ( y ) 2 dx A = 2 y ( x) 2 + ( y ) 2 dt A = 2 sin ( ) 2 + 2 d x1 t1 1 Näiteid: Tsükloid x = a (t sin t) y = a (1 cos t) S = 3a2 L = 8a V = 52a3 A = 64/3 a2 Astroid x = a cos3 t y = a sin3 t S = 3/8a2 L = 6a V = 32/105a3 A = 12/5 a2 Kardioid =a (1 + cos ) S = 3/2a2 L = 8a A = 32/5 a2 Ellips S = ab Ellips pöörleb ümber x-telje V = 4/3ab2 t2 t2 Teepikkus s = vdt Kiirus v = adt t1 t1 x2 x2 Jõu töö W = kxdx Vedeliku rõhumine P = 9,807xdS
(joone laiuse muutmine, nii nagu punktis 1.10) Specify next point or [ Arc / Close / Halfwidth / Length / Undo / Width ]: 7) {punkt} ↵ (joone joonestamise jätkamine eelmisest punktist ) Specify next point or [ Arc / Close / Halfwidth / Length / Undo / Width ]: 8) ↵ (käsust väljumine) Märkus. Käsku PLINE saab kasutada ka mis tahes keerukamate kõverate joonestamiseks, näiteks evolvent, parabool, lemniskaat, kardioid jt. Selleks arvutatakse või tuletatakse kõvera punktid või nendee koordinaadid, mille järgi joonestatakse sirglõikudest (mida lühemad, seda parem) koosnev liitjoon ning käsu PEDIT / F või PEDIT / S abil muudetakse sirglõike ja teravaid nurki sisaldav murdjoon sujuvaks kõverjooneks. Seejuures tuleb arvestada, et mõnel juhul võib selliselt silutud joonel olla sees antud liiki joonele mitte eriti iseloomulikud kohad.
Seega saame valemist (5.13) polaarkoordinaatides esitatud joone = (), kus , kaare pikkuse arvutamiseks valemi s= 2 + 2 d. (5.15) N¨ aide 4. Arvutame kardioidi = a(1 + cos ) pikkuse (joonis 5.17). 2a Joonis 5.17. Kardioid Selle t~ottu, et cos on paarisfunktsioon, on kardioid polaartelje suhtes s¨ ummeetriline joon. Kogu kardioidi pikkuse arvutamiseks arvutame poole 14 kardioidi (selle osa, kus 0 ) pikkuse ja korrutame kahega. Valemi (5.15) kasutamiseks leiame = -a sin ja 2 2 + = a2 (1 + cos )2 + a2 sin2 = 2a2 (1 + cos ) = 4a2 cos2 .
annaabi.ee 
